Looduse ökoloogilise taastamine on olnu tagasitoomine, mitte millegi uue loomine ja seetõttu tuleb arvestada paiga ajalooga. Looduskaitsetööde alad valitakse välja hoolika analüüsi tulemusel ja midagi juhuslikku selles ei ole.

Eesti on looduselt suurriik, meie tuhanded saared ja laiud, katkendlik liigendatud ja inimasustusest vähe mõjutatud rannajoon, liiva- ja paekivi, taigavööndi üleminek segametsaks ning veel paljude põnevate asjaolude kooskõla on selle põhjuseks.

Eesti Ornitoloogiaühing ja Tartu Ülikool kutsuvad põllumaade elurikkuse uuringus osalema tootjaid, kel põldu vähemalt viis hektarit ja kes on nõus oma maal katsetama rohumaade üle aasta majandamist või viljapõllule külvamata laikude jätmist. Ühes põllumeestega uurivad seejärel teadlased, kuidas majandamata alad ja külvamata laigud mõjutavad maastiku mitmekesisust, mulla kvaliteeti ning lindude, taimede ja putukate arvukust.

Eelmisel aastal said kaante vahele Ornitoloogiaühingu senised nurmkana ja rukkiräägu elupaigauuringud, mille käigus selgus paljugi uut ja huvitavat.

Sel nädalal kogunesid erametsandusega seotud organisatsioonid ja huvigrupid, et saada ülevaade Maaülikooli äsja valminud metoodikast, mille järgi võiks hakata edaspidi arvutama looduskaitseliste piirangute tõttu metsaomanikule saamata jäävat tulu.

Eesti looduses levib umbes 1000 võõrliiki, neljaga neist pistab rinda meie projekt. Sel suvel käis pargitatarde, kuldvitste, lumimarja ja pihlenela tõrjetöid vaatamas ka „Osooni“ meeskond, kes  pärast seda, kui nad olid pargitatratihnikusse roninud ja sealt ikka eluga pääsenud, oli eriti huvitatud Eestis looduskaitsetöödes esmakordselt kasutuses olevast arumasinast!

Eile ilmus meie kolmas pärandniitude infokiri, mis potsatab 6000 pärandniidu omaniku postkasti, kuid on lugemiseks muidugi kõigile!

Viimaks on käivitunud ka Tartu ülikooli teadlaste ja loodushoidlikest põllumajandusvõtetest huvitatud talunike omavaheline koostöö, mille käigus katsetatakse erinevaid toidutootmist ja loodushoidu ühendavaid praktikaid, eesmärgiga suurendada mullaviljakust, tõhustada tolmeldamist, suurenda põldude elurikkust ja edendada looduslikku kahjuritõrjet.

Käisime ühes „Loodusrikas Eesti“ projektipartneritega Sadalas loodushoidliku põllumajanduse esimesi katsetusi uudistamas.

Projekti käigus loodud ja Keskkonnaameti kureeritud märgade metsade tegevuskava eelnõu seab eesmärgiks, et 2030. aastaks on kõik märjad metsaelupaigad kaardistatud, nende seisundi halvenemine peatatud ning erinevaid metsaelupaigatüüpe taastatud 13 000 ha suurusel alal.

Keskkonnaamet on esimese pääsukese lendu lasknud ning värskelt avaldatud hankes ootavad taastajaid ka „Loodusrikas Eesti“ projektis taastatavad rannaniidud Aandi, Laheküla, Tohvri, Tärkma II, Taguküla laidude projektialadel Hiiumaal, Tahu projektialal Läänemaal ja Rootsiveres Saaremaal. Miks neid rannaniite taastama peaks, saab lähemalt lugeda siit.