Märtsi keskpaigas käisime ühes Kassari rannaniitude majandajate ja muidu huvilistega uurimas, kui hästi on loodus rannaniitude taastamistöödest toibunud ning milline on olnud taastamiste mõju lindudele ja ranniku elustikule. Kohtumine algas Aandi-Laheküla piirkonnas, kus jalutasime ala majandaja Tõnu Kapteini juhtimisel läbi hiljuti taastatud niidu. Päev jätkus ettekannete ja aruteluga Kassari seltsimajas.

Kui veel hiljuti polnud võimalik kuldnokale tema väiksuse tõttu gps-saatjat külge panna, siis nüüdseks on tehnoloogia arenenud sinnamaale, et ka kuldnokkade rännuteid ja elupaigavalikuid saab GPS-i abil uurida, ja seda just ornitoloogiaühing „Loodusrikas Eesti“ projekti käigus ka teeb. 

Tartu ülikooli põllumaastike elurikkuse töörühm on välja töötanud 30 ettepanekut EL põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue rahastusperioodi jaoks. Need põhinevad projekti käigus kaardistatud küsimustele ja probleemidele ning lähtuvad eesmärgist toetada elurikkuse säilitamist ja suurendamist põllumajandusmaastikel.

Nurmkana peetakse paigalinnuks, kes ei rända pikkade vahemaade taha, vaid püsib aasta läbi Eesti põllumaastikel. „Loodusrikas Eesti“ projekti käigus Eesti Ornitoloogiaühingu poolt läbi viidud nurmkana elupaigauuringud on aga näidanud, et nende lindude tegelik liikumine on üllatavalt aktiivsem ja mitmetahulisem kui seni arvatud.

2025. aastal – tundub – juhtus eriti palju just puisniitudel! Eestist läks UNESCO poole teele ideekavand puisniitude kandmiseks maailmapärandi nimekirja. Vahvaid sündmusi korraldab Eestimaa Looduse Fondi puisniidupank, meie sõsarprojektil PuisniiduLIFE sai valmis puisniitude vaimse kultuuripärandi uuring ja kaanelooks tegime intervjuu Peeter Paunmaaga, kel hooldada seitse hektarit puisniitu.

Sipa külas Rapla maakonnas asub ligi seitsmel hektaril Joona-Niine puisniit, mida on ligi kolmkümmend aastat hooldanud ja taastanud Vanamardi taluperemees Peeter Paunmaa. Enne teda hoolitses tollaste puiskarjamaade eest tema isa ja enne seda vanaisa. Praegu on puisniit ideaalses korras ning meelitab külla nii muinsuskaitse- kui ka loodusteadlasi, muudest huvilistest rääkimata.

Kevadel kutsusid meie Tartu ülikooli partnerid niiduhooldajaid ja -omanikke osalema küsitluses, mille kaudu kogusime sisendit EL järgmise rahastusperioodi põllumajanduspoliitika kujundamiseks, samuti soovisime saada tagasisidet Keskkonnaameti käivitatud nõustamisteenuse kohta.

Oktoobri lõpus võõrustas Alam-Pedja luhtade majandaja Viljar Ilves kümmet Lõuna-Eesti pärandniitude majandajat, aga ka ametnikke ja teadlasi, et demonstreerida luhahooldustehnikat, sh tänavu kasutusele võetud parve „Luhakass“, ja tulemuspõhise pilootprojekti tegevusi.