Väärtuslikuks püsirohumaaks on ligi kümme aastat hooldatud püsirohumaa, kus on hakanud aegamööda kujunema looduslik niidutaimestik. Sealne ökoloogiline seisund võib sarnaneda lausa pärandniiduga! Kuna sellised alad mängivad suurt osa elurikkuse ja rohekoridoride loomises, on võimalik taotleda väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetust.

Eelmisel nädalal istutasime põllumajandusmaastike rikastamiseks OÜ Mäemõisa Postirõõmu põllule 130 meetrise heki, mis koosneb erinevatest hekitaimedeks sobivatest puudest ja põõsastest - pukspuu, lodjapuu, magesõstar, türnpuu, viirpuu, sarapuu, jalakas jmt. Istutusala katsime erinevate multšide ja tüvekaitsemeetoditega, et hiljem neid meetodeid analüüsida ja leida valikust sobivaimad.

Et juba kinnikasvanud loopealseid uuesti karjamaana kasutusele võtta, tuleb seal eelnevalt kadakaid harvendada ja loomadele liikumisruum luua. See on töömahukas ettevõtmine, mida Eestimaa Looduse Fond ühes oma vabatahtlike talgulistega ikka ja jälle teeb.

Euroopa jahimeeste katusorganisatsioon FACE andis 25. septembril Eesti Jahimeeste Seltsile üle auhinna märkimisväärse panuse eest looduse ja loomastiku heaks.

Auhind saadi väikekiskjate küttimise pilootprojekti eest, mille abil oleme viiel Lääne-, Hiiu- ja Muhumaa rannaniidul hoidnud rebaste, kährikute ja šaakalite arvukuse kontrolli all, mis omakorda on võimaldanud rannaniitudel pesitsevatel kahlajatel turvalisemalt pesitseda.

12.-13. augustil tutvusime Läti LIFE’i projekti LatViaNature käigus tehtavate võõrliikide tõrjetöödega. Tõrjetöid tutvustasid meile Jēkabs Dzenis, Jānis Saulītis ja Aiva Bojare Läti keskkonnaagentuurist, kellega koos käisime Kemeri ja Ragakapa loodusparkides ning Vecdaugava looduskaitsealal.

Eelmisel nädalal kogunes Tartusse ökoloogilise taastamise konverentsile 700 teadlast, praktikut ja poliitikakujundajat 47 riigist, kelle südameasjaks elurikkuse hoidmine, looduse ökoloogiline taastamine ja senisest nutikam koostöö inimese ja looduse vahel. Euroopa looduslikest elupaikadest on kahjustunud ja vaesunud enam kui 80%. Eelmisel nädalal jõustunud Euroopa looduse taastamise määrusega soovitakse seda olukorda otsustavalt muuta.

Kesk-Eesti suurimaid põllumajandusettevõtjaid Ahti Kalde (Sadala Agro) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös „Loodusrikas Eesti“ projektiga rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Eelmisel aastal alanud katses rajas ta 58 ha põllule 12-meetri laiused rohumaaribad, kuhu on külvatud kodumaiste hein- ja õistaimede seemnesegu ja mis ühtekokku moodustavad põllust ca kaheksa hektarit.

„Loodusrikas Eesti“ projektile andis intervjuu Järvamaa kutsehariduskeskuse taimekasvatuse tootmisjuht Karl Aru, kes haldab koolimajandi 600 hektari suurust maad. Sadakond hektarit sellest on püsirohumaad, kus karjatatakse ja toodetakse heina, 300 hektaril kasvatatakse teravilja ja 200 hektaril toodetakse erinevaid silokultuure. Põldude elurikkust hindab Karl keskmisest paremaks, kõige suurema efekti annab tema sõnul segapõllumajandus.