Juurdepääsetavus

„Loodusrikas Eesti“ projektile andis intervjuu Järvamaa kutsehariduskeskuse taimekasvatuse tootmisjuht Karl Aru, kes haldab koolimajandi 600 hektari suurust maad. Sadakond hektarit sellest on püsirohumaad, kus karjatatakse ja toodetakse heina, 300 hektaril kasvatatakse teravilja ja 200 hektaril toodetakse erinevaid silokultuure.

Eesti looduse mitmekesisemaid maastikke - pärandniite - hoides, hooldades ja majandades väärtustame Eesti traditsioone, kultuuri ja pärandit. Eks ole meie kombed, laulud, lood ning elustiil tervikuna saanud inspiratsiooni ja tuge meid ümbritseva looduse mitmekesisusest ja ilust.

Pärandmaastikud on Eesti liigirikkaimad kooslused ning need säilivad üksnes niites või karjatades. Hästi hooldatud pärandniit on inimkultuuri kandja ning paljude taimede ja loomade elu- ja pesitsuspaik.

Kutsusime 5. juunil Koiva jõe luhtadele ning 11. juunil Kasari jõe luhtadele need pärandniitude hooldajad, kes on valinud tasustatud lisategevusena oma niitude väärtuste hindamise. Väärtuste hindamiseks tuleb täita Tartu ülikooli botaanikute väljatöötatud ankeet ning seda täites peaks lisaks oma niidu eripäradele tundma ka niidutaimi.

Keskkonnaamet kuulutas välja hanke, et taastada enam kui 400 hektaril Eesti kaitsealadel elurikkaid pärandniite, sh 86 hektaril liigikaitseliselt olulisi rannaniite. Rannaniidud taastatakse LIFE-IP "Loodusrikas Eesti" rahastamisel. 

Sel aastal on kolm ettevõtet astunud suure sammu meie projekti toel põllumajandusmaastiku mitmekesistamise suunas. Aivar Mikkus Kirbla OÜ-st rajas rohumaaribad 20 hektari suurusele põllule, Kalmer Visnapuu Piira talust rajas rohumaaribad 46 ha põllule ja Sander Hiire Mäemõisa OÜ-st 32 ha põllule.