Rannaniitude taastamine

Rannaniidud on ühed Euroopa kõige ohustatumad niiduelupaigad. Võrreldes eelmise sajandi algusega on Eestis vähenenud majandatavate rannaniitude pindala 29 000 hektarilt 10 000 hektarile. Need alad on aga elupaigaks paljudele kaitsealustele ja ohustatud liikidelele, sealhulgas kahlajatele ning kahepaiksetele. 

Rannaniitude majandamiseks on makstud toetusi peaaegu 20 aastat ning visuaalselt näevad niidud toredad välja, kuid sellest hoolimata ei näita kahlaja- ega konnapopulatsioonid taastumise märke. Seega ei taga praegused majandamismeetmed alati elupaikade kvaliteeti.

Tartu Ülikooli teadlased on uuringute käigus leidnud, et praegused rannaniidud on maas pesitseva ja sealt toitu otsiva niidurüdi, mustsaba-vigle, punajalg-tildri ja tutka jaoks liiga kitsad. Seda paljuski just nõukogude ajal rannaniitude kõrgematele osadele istutatud metsa tõttu, mis nendele avamaastiku lindudele ei sobi. Mida rohkem paikneb rannaniidul puudetukki ja põõsastikke, seda mugava on ala rebastele ja kährikutele, kes sealt hõlpsasti peidukoha leiavad ning maapinnal olevaid linnupesi rüüstavad.

Projekti alguses valisime välja 20 rannaniiduala, kus rakendame täiendavaid taastamisvõtteid. Muu hulgas hõlmab see puude ja põõsaste langetamist, veerežiimi taastamist, pilliroo likvideerimist ning väikekiskjate piiramist. Need tegevused annavad väärtuslikke teadmisi ja kogemusi, mille põhjal on võimalik edaspidi rannaniitude taastamise võtteid parandada.

Et rannaniitude omanike ja majandajatega edasised sammud läbi rääkida, korraldasime 2021. aastal kaks õppepäeva: esimene neist toimus juunis Hiiumaal (pildigalerii), kus paikneb enamik taastatavaid rannaniite, ning teine septembris Läänemaal.

Rannaniitude taastamisest räägib Tartu Ülikooli teadur Riinu Rannap.
 

Kuna pesarüüste tagajärjel hävib koguni 86% maas pesitsevate lindude pesadest ning populatsioonide taastootmine pole enam jätkusuutlik, algas 2022. aasta veebruaris ja märtsis rannaaladel pilootprojekt, mille käigus peeti rebasele, šaakalile ja kährikule jahti viiel Tartu Ülikooli uuringualal. Lindude kaitseks ette võetud jahi tulemusi saab kevadisel pesitsusperioodil hinnata selle järgi, kui edukalt poegade koorumine õnnestus. Kuidas esimene katseaasta õnnestus, saab lugeda ajakirjast "Jahimees"

Lisainfo

Tartu ülikooli teadur Riinu Rannap, riinu.rannap@ut.ee

Tartu ülikooli doktorant Triin Kaasiku, triin.kaasiku@ut.ee  

Keskkonnaameti maahooldusbüroo juhataja Gunnar Sein, gunnar.sein@keskkonnaamet.ee