Rannaniitude taastamine

Rannaniitude majandamiseks on makstud toetusi peaaegu 20 aastat ning visuaalselt näevad niidud toredad välja, kuid sellest hoolimata ei näita kahlaja- ega konnapopulatsioonid taastumise märke. Seega ei taga praegused majandamismeetmed alati elupaikade kvaliteeti.

Tartu ülikooli teadlased on uuringute käigus leidnud, et praegused rannaniidud on maas pesitseva ja sealt toitu otsiva niidurüdi, mustsaba-vigle, punajalg-tildri ja tutka jaoks liiga kitsad. Seda paljuski just nõukogude ajal rannaniitude kõrgematele osadele istutatud metsa tõttu, mis nendele avamaastiku lindudele ei sobi. Mida rohkem paikneb rannaniidul puudetukki ja põõsastikke, seda mugava on ala rebastele ja kährikutele, kes sealt hõlpsasti peidukoha leiavad ning maapinnal olevaid linnupesi rüüstavad.

Projekti alguses valisime välja 20 rannaniiduala, kus rakendame täiendavaid taastamisvõtteid. Muu hulgas hõlmab see puude ja põõsaste langetamist, veerežiimi taastamist, pilliroo likvideerimist ning väikekiskjate piiramist. Need tegevused annavad väärtuslikke teadmisi ja kogemusi, mille põhjal on võimalik edaspidi rannaniitude taastamise võtteid parandada.

Rannaniitude taastamisest räägib Tartu ülikooli teadur Riinu Rannap.

Kuna pesarüüste tagajärjel hävib koguni 86% maas pesitsevate lindude pesadest ning populatsioonide taastootmine pole enam jätkusuutlik, algas 2022. aasta veebruaris koostöös Eesti Jahimeeste Seltsiga rannaalade pilootprojekt, mille käigus peeti rebasele, šaakalile ja kährikule jahti viiel Tartu Ülikooli uuringualal. Lindude kaitseks ette võetud jahi tulemusi saab kevadisel pesitsusperioodil hinnata selle järgi, kui edukalt poegade koorumine õnnestus. Kuidas esimene katseaasta õnnestus, saab lugeda ajakirjast "Jahimees".

Pilootprojekt jätkus nii 2022/23 kui ka 23/24 aasta talvel. Kokku kütiti kolme aasta jooksul viiel projektialadel 69 rebast, 22 šaakalit ja 154 kährikut. Kahe aasta tulemustest saab lugeda siit ning kolme aasta tulemustest siit. Teise aasta tulemused olid lootusrikkamad kui kolmanda aasta tulemused, aga arvestama peab ka sellega, et 2024. aasta kevadist koorumisedukust mõjutas paljuski 25. aprillil maha sadanud lumi, mille tõttu näiteks kiivitajate esimene munakurn ei õnnestunud.

Väikekiskjate arvukuse vähendamise pilootprojekti lühiaruanne (pdf)
Ülevaade kahe aasta jahist. Jahimeeste tagasiside (pdf., 22.11.2023)
"Osoon": rannalindude päästmiseks kiskjate käest peab appi võtma jahipüssid (Novaator, 28.03.2022)
"Osoon": väikekiskjate küttimine rannaniitudel (28.03.2022)
"Osoon": maaspesitsevad linnud (27.06.2021)
Väikekiskjate jaht viiel pilootalal: senised tulemused ja edasised perspektiivid - Jaanus Vaiksoo (pdf)

Et enamik taastatavaid rannaniite on eraomandis, on 2024. aasta veebruariks 20 rannaniidu taastamiseks suhelnud Keskkonnaamet 223 maaomaniku ja -rentnikuga. Nendest 132 on andnud nõusoleku kas täielikult või osaliselt enda (majandatava) rannaniidu taastamiseks. 42 on öelnud seni ei, ega soovi oma maid taastada. 49 maaomaniku seisukoht on veel teadmata.

312 taastatavast maaüksusest 243 asuvad eramaal.

Projektialade taastamise planeerimine on keerukas, sest igal maaomanikul on omaenda arvamus selle kohta, kuidas nende maadel toimetada võiks. Olgu protsessi keerukuse näiteks toodud Rootsivere rannaala. Senine kogemus on näidanud, et kirja teel informatsiooni jagamine ei ole eriti tulemuslik, sest tihti on teema inimese jaoks võõras ja ta vajab pigem näost näkku kohtumist. Hea tulemuse annab inimeste varajane kaasamine ja isiklik suhtlus. Korraldatud infokoosolekud on andnud võimaluse ühekandi inimestel üksteisega tutvuda ja kogemusi jagada.

Seni on sõlmitud lepingud kaheksa projektiala taastamiseks - Teorehe projektiala Pärnumaal, Tahu projektiala Läänemaal, Aandi, Tohvri, Vesimaa, Taguküla laiud, Laheküla ja Tärkma II Hiiumaal.

Ette valmistatakse uut hanget ja seejärel peaks taastamistööd algama ka Võilaiul ja Orissaares.

Rootsivere taastamisala legend:

Ala kontuur märgitud lillaga.
Roheline väikeste puudega ala - rendileping olemas, kuid kuni 30% puittaimestikust tuleb alles jätta.
Kollane ala - rendileping olemas, aga maaomanik ei luba kogu ala lagedaks võtta.
Sinine - maaomanik hiljuti vahetunud.
Punane – maaomanik ei soovi projektis osaleda.

Väljavalitud niidualade kogupindala on u. 2200 hektarit, millest taastamisse minevad alad moodustavad u 500 hektarit. 20 niiduala koosnevad 312 maaüksusest, neist 243 asuvad eramaal. Lisaks paiknevad taastatavad alad riigi- ja omavalitsusmaal.

Et rannaniitude omanike ja majandajatega edasised sammud läbi rääkida, oleme alates 2021. aastast korraldanud Hiiu-, Muhu- ja Läänemaa taastatavatel rannaniitudel õppepäevi.

Suurema rahvakoosoleku pidasime 2023. aasta sügisel Käina osavallas, lisaks korraldame individuaalseid kohtumisi maaomanikega.

2024. aasta sügiseks on taastatud 90 ha rannaniite, sel aastal on plaanis eemaldada rannaniitudelt männipuistut ja kadastikku veel u. 40 hektaril. Lisaks taastab RMK u. 20 ha omi maid.

Taastatavad rannaniidud asuvad Hiiumaal, Muhumaal, Saaremaal ja Läänemaal.

Nii enne rannaniitude taastamistööde algust kui ka pärast taastatavaid töid seirame rannaniitude linnustikku, taimestikku ja kahepaikseid vastavalt Tartu ülikooli teadlaste koostatud rannaniitude seiremetoodikale.