Rannaniidud on ühed Euroopa kõige ohustatumad niiduelupaigad. Võrreldes eelmise sajandi algusega on Eestis vähenenud majandatavate rannaniitude pindala 29 000 hektarilt 10 000 hektarile. Need alad on aga elupaigaks paljudele kaitsealustele ja ohustatud liikidelele, sealhulgas kahlajatele ning kahepaiksetele.
Rannaniitude majandamiseks on makstud toetusi peaaegu 20 aastat ning visuaalselt näevad niidud toredad välja, kuid sellest hoolimata ei näita kahlaja- ega konnapopulatsioonid taastumise märke. Seega ei taga praegused majandamismeetmed alati elupaikade kvaliteeti.
Tartu Ülikooli teadlased on uuringute käigus leidnud, et praegused rannaniidud on maas pesitseva ja sealt toitu otsiva niidurüdi, mustsaba-vigle, punajalg-tildri ja tutka jaoks liiga kitsad. Seda paljuski just nõukogude ajal rannaniitude kõrgematele osadele istutatud metsa tõttu, mis nendele avamaastiku lindudele ei sobi. Mida rohkem paikneb rannaniidul puudetukki ja põõsastikke, seda mugava on ala rebastele ja kährikutele, kes sealt hõlpsasti peidukoha leiavad ning maapinnal olevaid linnupesi rüüstavad.
Projekti alguses valisime välja 20 rannaniiduala, kus rakendame täiendavaid taastamisvõtteid. Muu hulgas hõlmab see puude ja põõsaste langetamist, veerežiimi taastamist, pilliroo likvideerimist ning väikekiskjate piiramist. Need tegevused annavad väärtuslikke teadmisi ja kogemusi, mille põhjal on võimalik edaspidi rannaniitude taastamise võtteid parandada.
Väljavalitud niidualade kogupindala on u. 4000 hektarit, millest taastamisse minevad alad moodustavad u 500 hektarit. 20 niiduala koosnevad 385 maaüksusest, millel on 326 maaomanikku, sh ka RMK, omavalitsused ja Maa-amet.
Et rannaniitude omanike ja majandajatega edasised sammud läbi rääkida, korraldasime 2021. aastal kaks õppepäeva: esimese neist juunis Hiiumaal (pildigalerii), kus paikneb enamik taastatavaid rannaniite, ning teine septembris Läänemaal.
Lisaks koostasid teadlased rannaniitude seiremetoodika, mis koosneb nii linnustiku-, taimestiku- kui ka kahepaiksete seirest ja mida kasutatakse nii enne rannaniitude taastamistööde algust kui ka pärast taastatavaid töid teatud aja jooksul.
Rannaniitude taastamisest räägib Tartu Ülikooli teadur Riinu Rannap.
2022. aasta lõpuks on Keskkonnaamet suhelnud 101 maaomaniku ja 254 maarentnikuga ja enamik neist on nõus projektis osalema! Seni on sõlmitud lepingud kolme projektiala taastamiseks - taastamistööd on käsil Rootsivere projektialal Saaremal (6,33 ha), Tohvri projektialal Hiiumaal (14,24 ha) ja Teorehe projektialal Pärnumaal (11,68 ha).
- Ökoskoop pärandniitude hooldamisest (20.09.2021)
- Osoon pärandniitude hooldamisest (20.09.2021)
- "Niidukahlajate arvukus kahaneb pesade suure rüüstekoormuse tõttu" Triin Kaasiku, Riinu Rannap (Eesti Loodus, 02.02.2020)
Kuna pesarüüste tagajärjel hävib koguni 86% maas pesitsevate lindude pesadest ning populatsioonide taastootmine pole enam jätkusuutlik, algas 2022. aasta veebruaris ja märtsis rannaaladel pilootprojekt, mille käigus peeti rebasele, šaakalile ja kährikule jahti viiel Tartu Ülikooli uuringualal. Lindude kaitseks ette võetud jahi tulemusi saab kevadisel pesitsusperioodil hinnata selle järgi, kui edukalt poegade koorumine õnnestus. Kuidas esimene katseaasta õnnestus, saab lugeda ajakirjast "Jahimees".
Pilootprojekt jätkub 2022. aasta detsembrist veebruarini ning kahe aasta tulemuste pinnalt on oodata juba ka põhjapanevamaid järeldusi.
- "Osoon": rannalindude päästmiseks kiskjate käest peab appi võtma jahipüssid (Novaator, 28.03.2022)
- "Osoon": väikekiskjate küttimine rannaniitudel (28.03.2022)
- "Osoon": maaspesitsevad linnud (27.06.2021)
Lisainfo
Tartu ülikooli teadur Riinu Rannap, riinu.rannap@ut.ee
Tartu ülikooli teadur Triin Kaasiku, triin.kaasiku@ut.ee
Keskkonnaameti maahooldusbüroo juhataja Gunnar Sein, gunnar.sein@keskkonnaamet.ee