Kesk-Eesti suurimaid põllumajandusettevõtjaid Ahti Kalde (Sadala Agro) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös „Loodusrikas Eesti“ projektiga rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Eelmisel aastal alanud katses rajas ta 58 ha põllule 12-meetri laiused rohumaaribad, kuhu on külvatud kodumaiste hein- ja õistaimede seemnesegu ja mis ühtekokku moodustavad põllust ca kaheksa hektarit.

„Loodusrikas Eesti“ projektile andis intervjuu Järvamaa kutsehariduskeskuse taimekasvatuse tootmisjuht Karl Aru, kes haldab koolimajandi 600 hektari suurust maad. Sadakond hektarit sellest on püsirohumaad, kus karjatatakse ja toodetakse heina, 300 hektaril kasvatatakse teravilja ja 200 hektaril toodetakse erinevaid silokultuure. Põldude elurikkust hindab Karl keskmisest paremaks, kõige suurema efekti annab tema sõnul segapõllumajandus.

Eesti looduse mitmekesisemaid maastikke - pärandniite - hoides, hooldades ja majandades väärtustame Eesti traditsioone, kultuuri ja pärandit. Eks ole meie kombed, laulud, lood ning elustiil tervikuna saanud inspiratsiooni ja tuge meid ümbritseva looduse mitmekesisusest ja ilust.

Pärandmaastikud on Eesti liigirikkaimad kooslused ning need säilivad üksnes niites või karjatades. Hästi hooldatud pärandniit on inimkultuuri kandja ning paljude taimede ja loomade elu- ja pesitsuspaik.

Kutsusime 5. juunil Koiva jõe luhtadele ning 11. juunil Kasari jõe luhtadele need pärandniitude hooldajad, kes on valinud tasustatud lisategevusena oma niitude väärtuste hindamise. Väärtuste hindamiseks tuleb täita Tartu ülikooli botaanikute väljatöötatud ankeet ning seda täites peaks lisaks oma niidu eripäradele tundma ka niidutaimi. Praegu soosivad koolituste korraldamist nii aeg kui ka ilm, sest luhad on palja jalaga läbitavad ja niidud erakordselt õierohked.

Keskkonnaamet kuulutas välja hanke, et taastada enam kui 400 hektaril Eesti kaitsealadel elurikkaid pärandniite, sh 86 hektaril liigikaitseliselt olulisi rannaniite. Rannaniidud taastatakse LIFE-IP "Loodusrikas Eesti" rahastamisel.