Projekti käigus loodud ja Keskkonnaameti kureeritud märgade metsade tegevuskava eelnõu seab eesmärgiks, et 2030. aastaks on kõik märjad metsaelupaigad kaardistatud, nende seisundi halvenemine peatatud ning erinevaid metsaelupaigatüüpe taastatud 13 000 ha suurusel alal.

Keskkonnaamet on esimese pääsukese lendu lasknud ning värskelt avaldatud hankes ootavad taastajaid ka „Loodusrikas Eesti“ projektis taastatavad rannaniidud Aandi, Laheküla, Tohvri, Tärkma II, Taguküla laidude projektialadel Hiiumaal, Tahu projektialal Läänemaal ja Rootsiveres Saaremaal. Miks neid rannaniite taastama peaks, saab lähemalt lugeda siit.

Peagi saab uue keskkonnameetmena hakata taotlema toetust põllumajandusmaal olevate väärtuslike püsirohumaade säilitamiseks. Väärtuslik püsirohumaa on selline niit, mis erinevalt pärandniidust võib olla millalgi küntud ja kultuurrohumaal kasutatavate liikide-sortidega külvatud, kuid on nüüdseks juba taas valdavalt looduslike taimedega ja üsna liigirikas.

Kui peaks nimetama projekti mõne ettevõtmise, mis kohe algusest peale on läinud nii nagu on pidanud minema, siis on see just kahepaiksete sigimisveekogude taastamine. Sel aastal lisandus Ropka-Ihaste looduskaitsealale seitse, Otepää loodusparki 15 ja Alatskivi maastikukaitsealale üks väikeveekogu.

eterter

Selle aasta suvest alates katsetame nelja invasiivse võõrliigi - pargitatarde, kuldvitste, pihlenela ja lumimarja - tõrjumist uudsete meetoditega. Tavapärase niitmise ja trimmerdamise kõrval töötleme võõrliike kuuma auru ja herbitsiidiga, katame vastupidava geotekstiiliga ning purustame taimi kettpurustiga. Tõrjekaitseid viib läbi Keskkonnaamet, kes on eelnevalt kõigi 44 katseala omanikuga järgmise viie aastat töödes kokku lepitud! Katsealad saavad juurde ka vastava märgistuse, lisaks on valitud välja 16 kontrollala.

Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühm on „Loodusrikas Eesti“ projektis valmis saanud hekkide ja põõsaribade rajamise juhendi, mille eesmärk on anda soovitusi, kuidas suurendada liigirikkust põllumajandusmaastikus. Muu hulgas saab vastused küsimustele, milliseid liike kasutada, kuidas rajamist planeerida ning mida hooldamisel tähele panna.

12.-14. septembrini võis Nuuksio rahvuspargis näha baltlasi ja skandinaavlasi omavahel elavalt suhtlemas ning piirkonna loodusväärtusi uurimas. Peeti igaaastast Balti riikide ja Skandinaaviamaade LIFE’i projektide kohtumist, et edendada riikide vahel koostööd, vahetada kogemusi ning orienteeruda LIFE’i programmi uutes reeglites.

Juba neljandat aastat on projekt „Loodusrikas Eesti“ pannud õla alla ELFi loopealsete taastamise talgutele Kesselaiul. Sel aastal lõpetas talgutöö muinastulede öö ning loomulikult sai pärast kahepäevast väsitavat rassimist käia ka talguliste seas kõrgelt hinnatud saunas, mis on ankurdatud merele ja kuhu on vaja kaldalt oma sadakond meetrit kroolida (paadiga saab muidugi ka).

Sel suvel läks lahti nelja suurekasvulise võõrliigi – pargitatarde, pihlenela, kuldvitste ning lumimarja – tõrjekatsed, kasutades selleks uudseid meetodeid, sh geotekstiiliga katmist ja kuuma auruga töötlemist! Kaks neist, kuldvitsad ja pargitatrad on invasiivsed võõrliigid, keda Eestis kasvatada ja levitada ei tohi! Aga ka kaks teist, pihlenelas ja lumimari moodustavad aedadest loodusesse sattudes eluohtlikke padrikuid, kus teistel taimedel peaaegu võimatu ellu jääda.