Loodusrikas Eesti
LIFE-IP projekti "Loodusrikas Eesti" eesmärk on kaitsta ja taastada Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada meie metsades ja põllumaadel elavate liikide ja nende elupaikade seisundit.
Aastatel 2020-2029 katsetame ühes teadlaste, metsa- ja põllumeeste, maahooldajate ja kohalike kogukondadega erinevaid – nii traditsioonilisemaid kui ka innovaatilisemaid - looduskaitselisi tegevusi ja meetodeid ning anname praktilisi juhiseid, kuidas igaüks meist võiks tegutseda nii, et ei teeks oma käitumisega loodusele liiga, vaid – vastupidi – aitaks kaasa elurikkuse hoidmisele ja taastamisele. Tegeleme nelja suure teemaga: metsade, pärandniitude, loodushoidliku põllumajanduse ning liigikaitsega, ning nendega saab lähemalt tutvuda ülajaotuses.
Uudised
Niidud on oluline osa meie kultuuriloost ja identiteedist
Looduse ökoloogilise taastamine on olnu tagasitoomine, mitte millegi uue loomine ja seetõttu tuleb arvestada paiga ajalooga. Looduskaitsetööde alad valitakse välja hoolika analüüsi tulemusel ja midagi juhuslikku selles ei ole.
Kutsume elurikkuse kaitsmisest huvitatud põllumehi koostööle!
Eesti Ornitoloogiaühing ja Tartu Ülikool kutsuvad põllumaade elurikkuse uuringus osalema tootjaid, kel põldu vähemalt viis hektarit ja kes on nõus oma maal katsetama rohumaade üle aasta majandamist või viljapõllule külvamata laikude jätmist. Ühes põllumeestega uurivad seejärel teadlased, kuidas majandamata alad ja külvamata laigud mõjutavad maastiku mitmekesisust, mulla kvaliteeti ning lindude, taimede ja putukate arvukust.
Sündmused
17.-19. Mai
Tutvustame võõrliikide tõrjetehnikaid Türi lillelaadal
Tutvustame Türi lillelaadale tulijatele aedadest ühes aiajäätmetega plehku pannud võõrliike – kuldvitsi, pargitatraid,
- Infopäev
- Inimene ja loodus
- Kalevi tänav, Türi, Eesti
04. detsember
Märgade metsade tegevuskava eelnõu avalikustamine
Märgade metsaelupaikade (9080, 91D0, *91E0, 91F0) ning kõdusoometsad tegevuskava
- Infopäev
- Metsad
- Kliimaministeerium, Suur-Ameerika 1, Tallinn
11. juuli
Kutsume kõiki huvilisi tähistama pärandniitude päeva!
Praegu on aeg, mil vanarahvas korjas ravimtaimi, tegi tuld ning valmistus kibekiireks heinaajaks. See on ka aeg, mil Eesti niid
- Infopäev
- Pärandkooslused
- Juurimaa tall, Raplamaa
09.-10. juuni
Fotokool
Tule Laelatu puisniidule Sven Začeki fotokooli! Laelatu puisniidul kasvab kogu Põhja-Euroopa liigirikkaim taimekoos
- Infopäev
- Inimene ja loodus
- Laelatu puisniit / Tartu ülikooli Laelatu bioloogiajaam
25. jaanuar
2022. aasta parimate pärandniidu majandajate tunnustamine
Kuulutame välja selle aasta parimad pärandniidu majandajad! Arutame ühes pärandkoosluste majandajate, taastajate ja spetsia
- Seminar
- Inimene ja loodus
- Laitse graniitvilla
Alates 2023. aasta suvest katsetame nelja invasiivse võõrliigi - pargitatarde, kuldvitste, pihlenela ja lumimarja - tõrjumist uudsete meetoditega. Tavapärase niitmise ja trimmerdamise kõrval töötleme võõrliike kuuma auru ja herbitsiidiga, katame vastupidava geotekstiiliga ning purustame taimi kettpurustiga. Tõrjekaitseid viib läbi Keskkonnaamet, kes eelnevalt kõigi 44 katseala omanikuga nende maadel tehtavate katsete osas kokkuleppe saavutas.
Ettevõtjast loodusesõber Mario Talvist, kes võttis 13 aastat tagasi üle vanavanemate töö ja maad on üks kolmest 2022. aasta pärandniitude majandajate laureaadist ja ta naudib pärandkooslustel tegutsemist rohkem, kui oleks iial arvanud. Et kodune Põripõllu rannakarjamaa jäi väikeseks, on mitmed teisedki Saare- ja Muhumaa pärandniidud saanud uue eluvõimaluse ja mitu saarlast ja muhulast maapiirkonnas tööd.
Mariol on märkimisväärne kogemustepagas, sest julge pealehakkajana oli ta üks esimesi, kes hakkas saare mahukaid loopealseid ja puisniite taastama ja hooldama, koges ootamatusi, takistusi ja raskusi, millest omakorda on õppinud nii teised taastajad kui ka ametiasutused.
Ülle Tamm on üks kolmest 2021. aasta pärandniitude majandajate laureaadist! Miks? Sest tema ja ta naljakate nimedega veiste - Fanny (Fanny ja Aleksandri järgi), Laima (sündis siis, kui pererahvas oli Lätis), Juuli, Milvi, Nimetu ning lambapontšikutega hooldatavate pärandniitude kvaliteet on sedavõrd hea, et niite vaadates silm puhkab ja hing laulab.
Peale pärandniitude hoolduse on Ülle andnud olulise panuse I kaitsekategooria juttselg-kärnkonna elupaikade säilitamiseks, olles üks esimesi, kes oli nõus paarkümmend aastat tagasi võtma enda hoole alla šoti mägiveised ja lambad, kes hakkasid väheseid säilinud kõre elupaiku korras hoidma.
Astra Ait on üks kolmest 2022. aastal pärandniitude majandajate laureaadist!
Ta majandab Saaremaal Kuke külas 6,4 hektarit puisniitu, sedasama, kus ta juba lapsena käis koos vanematega koduloomadele heina tegemas. Kuigi ka tollasel heinamaal kasvas palju heintaimi ja käpalisi, pole see võrreldav praeguse puisniiduga. Astra on vähendatud põõsastikke, eemaldatud maast väljaulatuvaid kive ja kände. Kusjuures puisniitu taastades tuli põõsastikust välja 120 meetri pikkune kiviaed, mis Astra eestvedamisel uuesti korralikult üles lapiti. Omaette vaatepildiks puisniidul on kevadeti ja sügiseti karstiala üleujutus. Nii on puisniidust saanud meelispaik ka loodust nautivatele inimestele.
2022. aasta parima pärandniidu majandaja laureaat on Kalju Simpson. Miks?
Kalju hooldab 193 hektarit Kasari luhta ja seda juba enne igasuguseid toetusskeeme. Tema ise oli see, kes tuli tollasesse looduskaitsekeskusesse ja küsis luba hakata oma lapsepõlveluhtadel heina tegema.
Kahe viimase aastaga oleme taastanud 29 väikeveekogu Lääne-Virumaal, neli Harjumaal ja neli Läänemaal ning sellesuvisel väikeveekogude inventeerimisel selgus, et kahepaiksete liikide arv on neis tiikides tõusuteel!
Kuidas aga üldse luua kahepaiksetele sobivaid veekogusid, räägib Tartu ülikooli teadlane, kahepaiksete uurija Riinu Rannap. Veekogu rajamist ei pea ette võtma projekti korras, vaid seda saab teha ka iga aiapidaja ja maaomanik, kes on huvitatud, et tema õuel konnad, kes põllukahjurite, puukide ja teiste haigustekitajate arvukust reguleerivad, mõnusalt toimetada saaksid!
Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia professor Asko Lõhmus räägib, mida igaüks saaks meist teha metsade elurikkuse kaitseks – nii need inimesed, kel on oma puud ja mets kui ka need, kel oma metsa pole!
Viljar Ilves on üks kolmest 2021. aasta pärandniitude majandajate laureaadist! Miks? Sest ta on südamega looduskaitsele pühendunud pärandniitude hooldaja, kes panustab oma tööd, aega ja raha selle heaks, et Alam-Pedjal karjatavatel šoti mägiveistel oleksid head elutingimused, luhad hooldatud parimal võimalikul moel ja alade majandamine jätkusuutlik.
Viljar teeb entusiastlikult koostööd kaitseala loodusväärtusi uurivate teadlastega ning on esitanud mitmeid ettepanekuid alade teaduslikuks uurimiseks. Ta on osalenud nii ornitoloogilistel kui ka botaanilistel välitöödel ja tunneb oma alade elustikku väga hästi.
Millised on meie võimalused osaleda elurikkuse säilimises ja igaühe looduskaitses räägib Tartu ülikooli botaanika kaasprofessor Aveliina Helm, kes tegeleb projektis "Loodusrikas Eesti" pärandniitude ja nende jätkusuutliku majandamise ning põllumajandusmaastike elurikkusega.
Võõrliikide tekitatud majanduskahju kogu maailmas on väga suur. Euroopa Liidus on arvutatud selleks summaks 12 miljardit eurot aastas, mis on samas suurusjärgus Eesti riigi 2021. a eelarvega.
Loodusrikka Eesti projektis oleme tõrjumiseks valinud neli suurekasvulist taime - lumimari, pihlenelas, kanada ja sügis kuldvits ning vooljas ja sahhalini pargitatar -, kes on aiast plehku pannud ning kelle vohamine looduses on tõrjumas välja kohalikku floorat.