Põllumajandusmaastike elurikkus

Põllumajandusmaastike elurikkus ja viljakad mullad on toidutootmise lahutamatu osa ning ühtlasi tagab maastikuline mitmekesisus kariloomadele tervisliku elupaiga, puhta vee ja mitmekülgse toidu.

Projekti "Loodusrikas Eesti" käigus rajavad põllumajandustootjad koostöös Tartu Ülikooli teadlastega näidisalad, kus jälgitakse erinevate agroökoloogiliste võtete mõju saagikusele ning elurikkusele. Teadlased aitavad leida igale näidisalale just need tegevused, mis sobituvad konkreetsesse maastikku ja vastavad tootja eelistustele. Katsetatakse võtteid, mis suurendavad mulla süsiniku sidumist, tõhustavad tolmeldamist ja looduslikku kahjuritõrjet ning ühendavad muul moel toidutootmist ja loodushoidu. Teadlased uurivad, milline mõju elurikkusele ja saagikusele on rohumaaribade loomisel, põllusaarte rajamisel, vilja sisse lõokeselaikude jätmisel ning mitmel muul tegevustel.

Katsete käigus saadud andmete põhjal tuvastame Eesti tingimustesse kõige sobivamad agroökoloogilised võtted, mis võimaldavad tulevikus kujundada otstarbekamaid põllumajanduse toetusskeeme.

2024. aasta alguseks on meiega mh liitunud Kesk-Eesti suurimaid põllumajandusettevõtjaid Sadala Agro, Järvamaa Kutsehariduskeskus, 2023. aasta põllumees Airi Külvet ja mahetootja Raimond Pihlap,

Loodushoidlike praktikatega on võimalik tutvuda lehel heapold.ee/tegevused/. 2023. aastal avaldasime juhendi, kuidas rajada elurikkaid hekke ja põõsasribasid. Samuti juhendi, kuidas ära tunda väärtuslik püsirohumaa.

Projektiga seotud plaanidest räägib Tartu Ülikooli botaanika professor Aveliina Helm

2024. aasta alguseks on viis põllumajandustootjat koostöös Tartu ülikooli teadlastega rajanud näidisalad, kus jälgitakse erinevate agroökoloogiliste võtete mõju saagikusele ning elurikkusele.

Kesk-Eesti suurimaid põllumajandusettevõtjaid Ahti Kalde (Sadala Agro) katsetab ca 58 ha põllul 12-meetri laiuseid rohumaaribasid, mis moodustavad põllust ca kaheksa hektarit ja mille eesmärk on suurendada maastiku mitmekesisust, pakkuda elu-, varje- ja toitumispaika mitmesugustele lülijalgsetele, s.h. tolmeldajatele ja kahjurputukate looduslikele vaenlastele, lindudele ja pisiimetajatele. Lisaks vähendavad heas korras rohumaaribad põllule jõudvate umbrohtude ja kahjurputukate hulka ning seeläbi vajadust pestitsiidide kasutamiseks. Juba varem on põllumaa serva rajatud kiviaed ning selle äärde istutatud puid. Kiviaed koos seda ümbritseva kooslusega aitab reguleerida mikrokliimat, takistada erosiooni ning pakub elupaika tolmeldajatele ja kahjurputukate looduslikele vaenlastele.

Sadala põllu rohumaaribadel on plaanis katsetada kolme erinevat seemnesegu , 2023. aastal külvati liigivaeset segu ja liigirikast segu. Sel aastal lisatakse kolmandasse ribasse põllukahjurite vaenlasi soodustavat segu.

Image
Ka Järvamaa kutsehariduskeskus katsetab 12-meetri laiuste rohumaaribadega. Katsepõllu suurus on 25 hektarit, rohumaaribad moodustavad põllust ca kolm hektarit. Lisaks on Järvamaa kutsehariduskeskusel plaanis katsetada talvise taimkatte jätmist, mis aitab vältida mulla erosiooni ja toitainete ärakannet. Seegi aitab luua paremaid tingimusi põllumajandusmaastikega seotud liikidele.

Image
Raimond Pihlap (Ökotalu OÜ), kes kasvatab Lääne-Virumaast Valgamaani kahel tuhandel hektaril maheteravilja, katsetab rohumaaribade ja põllusaartega ca 32 hektaril. Rohumaaribad ja põllusaared moodustavad põllust umbes neli hektarit. põllusaared ehk väikesed metsatukad keset põldu pakuvad elupaika paljudele taimedele, lindudele, imetajatele, seentele, vihmaussidele, lülijalgsetele, kes omakorda aitavad tõrjuda kahjureid, siduda süsinikku, reguleerida aineringi.

Image

Kalmer Visnapuu (Piira Talu OÜ) rajas 46 ha suurusele põllule ca viie hekatari ulatuses 9-meetri laiuseid rohumaaribasid. Katsepõllule sai rajatud viis erinevat seemnesegutöötlust, ääreribad jäid looduslikule arengule. Põllul on kümme põllusaart (puu- ja põõsagrupid), nende ümber sai samuti rohumaaribad külvatud, et mitmekesisust suurendada ja tekitada põllult üleminekuala. Vanemad ja suuremad põllusaared on elurikkamad ning pakuvad rohkemaid loodushüvesid, kuid ka nooremad ja väiksemad on väärtuslikud ja pakuvad elupaika liikidele, mida muidu põllumajandusmaastikes ei esineks.

Image
Aivar Mikkus (Kirbla OÜ) rajas 20 ha suurusele põllule ca nelja hektari ulatuses 12-meetri laiused rohumaaribad. Kolmes rohumaaribas katsepõllu keskel katsetatakse eri seemnesegutöötlust. Põllu servas on vana talukoha kõrval niiskem laik, kus põllukultuurid hästi ei kasva ning sellele osale sai külvatud niiskele niidule omased liigid.

Image
Sander Hiire (Mäemõisa OÜ) rajas 32 ha suurusele põllule ca kolme hektari ulatuses 8-meetri laiused rohumaaribad. Kolmes ribas katsepõllu keskel katsetatakse eri seemnesegude töötlusi. Välisribadesse külvati niiske niidu seemnesegu.
Lisaks on Sander Hiirel plaanis sügisel rajada üks pikem rohumaariba üle mitme põllu, mis ühendab suurema metsamassiivi ja loob rohekoridori põllumajandusmaastikku.

Image
Airi Külvet (Puutsa talu) rajas 17 ha suurusele põllule liigirikka kultuurrohumaa, lõunapoolsele osale plaanib laotada pärandniidult toodud heinapalle. Lisaks on soov alasid karjatada ühendades põldude kõrval oleva ca 6 ha suuruse loodusliku rohumaad.

Image

Otsime projektiga liituma Natura 2000 aladel toimetavaid põllumajandustootjaid ja maaomanikke, kes hindavad elurikkust ja soovivad koos teadlastega jälgida erinevate agroökoloogiliste võtete mõju oma põldude elustikule, mulla seisundile ja saagikusele ning panustada oma teadmiste ja kogemustega just Eesti oludesse sobivate praktikate juurutamisse.

Seda, kas mõni Sinu põld asub Natura alal, näeb PRIA kaardirakendusest https://kls.pria.ee/kaart

Miks liituda?

Põllumajandustootjate ja Tartu Ülikooli teadlaste koostöös rajatakse näidisalad, kus jälgitakse erinevate agroökoloogiliste võtete mõju saagikusele ja elurikkusele. Koostöös ekspertidega leitakse igale näidisalale just need tegevused, mis sobituvad konkreetsesse maastikku ja vastavad tootja eelistustele. Katsetame võtteid, mis suurendavad mulla süsiniku sidumist, tõhustavad tolmeldamist ja looduslikku kahjuritõrjet ning ühendavad muul moel toidutootmist ja loodushoidu. Katsete käigus saadud andmete põhjal tuvastame Eesti tingimustesse kõige sobivamad agroökoloogilised võtted, mis võimaldavad tulevikus kujundada otstarbekamaid põllumajanduse toetusskeeme.