Põllumajandusmaastike elurikkus

2024. aasta alguseks on seitse põllumajandustootjat koostöös Tartu ülikooli teadlastega rajanud näidisalad, kus jälgitakse erinevate agroökoloogiliste võtete mõju saagikusele ning elurikkusele.

Kesk-Eesti suurimaid põllumajandusettevõtjaid Ahti Kalde (Sadala Agro) on rajanud ca 58 ha põllule 12 m laiused rohumaaribad, mis moodustavad põllust umbes kaheksa hektarit ja mille eesmärk on suurendada maastiku mitmekesisust, pakkuda elu-, varje- ja toitumispaika mitmesugustele lülijalgsetele, s.h tolmeldajatele ja kahjurputukate looduslikele vaenlastele, lindudele ja pisiimetajatele. Lisaks vähendab heas korras rohumaariba põldude umbrohustumist ja kahjurputukate hulka ning seeläbi vajadust kasutada pestitsiidide. Juba varem oli Ahti Kalde rajanud põllumaa serva kiviaia ning selle äärde istutanud puid. Kiviaed koos seda ümbritseva kooslusega aitab reguleerida mikrokliimat, takistada erosiooni ning pakkuda elupaika tolmeldajatele ja kahjurputukate looduslikele vaenlastele.

Sadala põllu rohumaaribadel on plaanis katsetada kolme erinevat seemnesegu, 2023. aastal külvati liigivaest ja -rikast segu ning 2024. aastal lisatakse kolmandasse ribasse põllukahjurite vaenlasi soodustavat segu. Samuti katsetame ribadel erinevate hooldusvõtete mõju elustikule, näiteks niitmist eri aegadel ja talveks osa ala niitmata jätmist.

Image
Ka Järvamaa kutsehariduskeskus katsetab 12 m laiuste rohumaaribadega. Katsepõllu suurus on 25 hektarit, rohumaaribad moodustavad põllust ca kolm hektarit. Siin põllul katsetame samuti liigivaese, liigirikka ning põllukahjureid soodustava seemnesegu kasutamist. Põllu põhjapoolsel ribal saame uurida ka karjatamise mõju ribade elustikule. Rohkem infot intervjuust Järvamaa kutsehariduskeskuse taimekasvatuse tootmisjuhi Karl Aruga.

Image
Raimond Pihlap (Ökotalu) kasvatab Lääne-Virumaast Valgamaani kahel tuhandel hektaril maheteravilja ning katsetab rohumaaribade ja põllusaartega ca 32 hektaril. Rohumaaribad ja põllusaared moodustavad tema põllust umbes neli hektarit. Põllusaared ehk väikesed metsatukad keset põldu pakuvad elupaika paljudele taimedele, lindudele, imetajatele, seentele, vihmaussidele, lülijalgsetele, kes omakorda aitavad tõrjuda kahjureid, siduda süsinikku ja reguleerida aineringi.

Image

Kalmer Visnapuu (Piira Talu) rajas 46 ha suurusele põllule ca viie hektari ulatuses üheksa meetri laiused rohumaaribad. Katsepõllule rajas Kalmer viis erinevat seemnesegutöötlust, ääreribad jäid looduslikule arengule. Põllul on kümme puude ja põõsastega kaetud põllusaart, nende ümber on omakorda külvatud rohumaaribad, et mitmekesistada põllumajandusmaastikku ja tekitada üleminekualasid. Vanemad ja suuremad põllusaared on elurikkamad ning pakuvad rohkemaid loodushüvesid, kuid ka nooremad ja väiksemad on väärtuslikud ja pakuvad elupaika liikidele, keda muidu põllumajandusmaastikes ei esineks.

Image
Aivar Mikkus (Kirbla) rajas 20 ha suurusele põllule ca nelja hektari ulatuses 12 m laiused rohumaaribad. Kolmel katsepõllu keskel asuval rohumaaribal katsetab ta erinevaid seemnesegutöötlusi. Põlluservas on vana talukoha kõrval niiskem laik, kus põllukultuurid hästi ei kasva ning sellele osale külvas ta niiske niidu liigid.

Image
Sander Hiire (Mäemõisa) rajas 32 ha suurusele põllule ca kolme hektari ulatuses kaheksa meetri laiused rohumaaribad. Kolmel katsepõllu keskel asuval rohumaaribal katsetab ta erinevaid seemnesegutöötlusi. Välisribadesse külvas ta liigirikka parasniiske niidusegu. Viiel põllul (kokku 251 ha) rajas Sander kaheksa meetri laiused rohumaaribad (kokku 3,3 ha), millele istutab mõne aasta jooksul põõsaribad või puudealleed (kokku ca 6 km). 2024. aasta oktoobris rajati esimene põõsariba üksikute puudega ning järgmistel aastatel istutatakse veel paar puudealleed, söödavate viljadega põõsasriba ning põõsasribad mõnede kõrgemate puudega. Omavahel veidi erinevad maastikulemendid on paigutatud maastikus sobivatesse kohtadesse, lähtudes maastiku ajaloost, struktuurist ning esteetilistest ja praktilistest kaalutlustest.

Image
Airi Külvet (Puutsa talu) rajas 17 ha suurusele põllule liigirikka kultuurrohumaa, kuhu laotas ka pärandniidult toodud heinapalle. Põldu on tal plaanis hooldada portsjonkarjatades.

Image

Otsime projektiga liituma Natura 2000 aladel toimetavaid põllumajandustootjaid ja maaomanikke, kes hindavad elurikkust ja soovivad koos teadlastega jälgida erinevate agroökoloogiliste võtete mõju oma põldude elustikule, mulla seisundile ja saagikusele ning panustada oma teadmiste ja kogemustega just Eesti oludesse sobivate praktikate juurutamisse.

Seda, kas mõni Sinu põld asub Natura alal, näeb PRIA kaardirakendusest https://kls.pria.ee/kaart

Miks liituda?

Põllumajandustootjate ja Tartu Ülikooli teadlaste koostöös rajatakse näidisalad, kus jälgitakse erinevate agroökoloogiliste võtete mõju saagikusele ja elurikkusele. Koostöös ekspertidega leitakse igale näidisalale just need tegevused, mis sobituvad konkreetsesse maastikku ja vastavad tootja eelistustele. Katsetame võtteid, mis suurendavad mulla süsiniku sidumist, tõhustavad tolmeldamist ja looduslikku kahjuritõrjet ning ühendavad muul moel toidutootmist ja loodushoidu. Katsete käigus saadud andmete põhjal tuvastame Eesti tingimustesse kõige sobivamad agroökoloogilised võtted, mis võimaldavad tulevikus kujundada otstarbekamaid põllumajanduse toetusskeeme.

Põllumajandusmaastike elurikkus ja viljakad mullad on toidutootmise lahutamatu osa ning ühtlasi tagab maastikuline mitmekesisus kariloomadele tervisliku elupaiga, puhta vee ja mitmekülgse toidu.

Projekti "Loodusrikas Eesti" käigus rajavad põllumajandustootjad koostöös Tartu Ülikooli teadlastega näidisalad, kus jälgitakse erinevate agroökoloogiliste võtete mõju saagikusele ning elurikkusele. Teadlased aitavad leida igale näidisalale just need tegevused, mis sobituvad konkreetsesse maastikku ja vastavad tootja eelistustele. Katsetatakse võtteid, mis suurendavad mulla süsiniku sidumist, tõhustavad tolmeldamist ja looduslikku kahjuritõrjet ning ühendavad muul moel toidutootmist ja loodushoidu. Teadlased uurivad, milline mõju elurikkusele ja saagikusele on rohumaaribade loomisel, põllusaarte rajamisel, vilja sisse lõokeselaikude jätmisel ning mitmel muul tegevustel.

Katsete käigus saadud andmete põhjal tuvastame Eesti tingimustesse kõige sobivamad agroökoloogilised võtted, mis võimaldavad tulevikus kujundada otstarbekamaid põllumajanduse toetusskeeme.

2024. aasta alguseks on meiega väga tähelepanuväärne seltskond, sh Kesk-Eesti suurimaid põllumajandusettevõtjaid Sadala Agro, Järvamaa Kutsehariduskeskus, 2023. aasta põllumees Airi Külvet, mahetootja Raimond Pihlap ja taastava põllumajanduse eestkõnelejad õde-vend Sander Hiire ja Marian Nummert.

Projekti plaanidest räägib Tartu ülikooli taastamisökoloogia professor Aveliina Helm

Loodushoidlike praktikatega on võimalik tutvuda lehel heapold.ee/tegevused/. 2023. aastal avaldasime juhendi, kuidas rajada elurikkaid hekke ja põõsasribasid. Samuti juhendi, kuidas ära tunda väärtuslik püsirohumaa. 2024. aastal avaldasime juhendi, kuidas rajada rohumaaribasid.