Eestis on praegu hoolduses ligikaudu 42 000 hektarit pärandniite ning nende majandamisega on seotud tuhatkond niiduhooldajat. Nõustamise eesmärk ei ole anda maaomanikele üksnes looduskaitselist infot, vaid pakkuda praktilist tuge alates maa väärtuse ja taastamisvajaduse mõistmisest kuni toetuste, hangete ja sobiva majandaja leidmiseni.

Lisaks meie projektile jagas oma teadmisi Tartu ülikooli taimeökoloogia kaasprofessor Triin Reitalu, kelle uusimad puisniitudel tehtud uuringud näitavad, et taimed, linnud, nahkhiired, mesilased ja liblikad jõuavad taastatud aladele tagasi ühe kuni viie aasta jooksul. Aeglasemalt taastub aga puisniidu tihe rohukamar ning taimede liigirikkus väikesel pindalal. 

Tartu ülikooli taastamisökoloogia spetsialist Liis Kasari-Toussaint tutvustas uue lahendusena taastamistööde planeerimiseks loodud rakendust niidumeeter, mille abil saab tähtsuse järjekorda seada niite, mida oleks vaja esmajärjekorras taastada ja hooldada, samuti saab niidumeetri abil teada, kus paiknevad niitudele vajalikud tugialad, et moodustuda saaks maastikus hästi toimiv võrgustik.

Eesti näited said konverentsil palju positiivset tagasisidet. Oli innustav kuulda, et meie senist tööd pärandniitudega ja praktilist lähenemist nõustamisel nähakse hea eeskujuna.

Eesti korraldas Euroopa ökoloogilise taastamise konverentsi (SERE2024) kaks aastat tagasi.