Juurdepääsetavus

Metsa raieküpsus kätte varem kui tema ökoloogiline küpsus ja vastuolu algab sealt, et väga paljud liigid saavad elada vaid enam kui saja-aastases metsas.

Projekti „Loodusrikas Eesti“ üks eesmärke on taastada terviklikult 20 rannaniitu Hiiumaal, Saaremaal ja Läänemaal. Muu hulgas hõlmab see puude ja põõsaste langetamist, veerežiimi taastamist, pilliroo tõrjumist ning väikekiskjate – kes ohustavad rannakarjamaadel pesitsevate kahlajate populatsiooni - piiramist. See on üsna suur väljakutse, sest taastatavaid maa-alasid on üle 300 ning neil aladel on rohkem kui 240 omaniku.

9.–11. oktoobril peeti Leuvenis, Belgias LIFE’i projektide ühisseminar, kus räägiti tulemuspõhiste toetuste rakendamisest ja selle mõjust elurikkusele. Kohtumisel osalesid põllumajandusteemadega tegelevad projektid, kes arutasid uue toetussüsteemi katsetamise esimeste tulemuste ja väljakutsete üle.

Väärtuslikuks püsirohumaaks on ligi kümme aastat hooldatud püsirohumaa, kus on hakanud aegamööda kujunema looduslik niidutaimestik. Sealne ökoloogiline seisund võib sarnaneda lausa pärandniiduga! Kuna sellised alad mängivad suurt osa elurikkuse ja rohekoridoride loomises, on võimalik taotleda väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetust.

Eelmisel nädalal istutasime põllumajandusmaastike rikastamiseks OÜ Mäemõisa Postirõõmu põllule 130 meetrise heki, mis koosneb erinevatest hekitaimedeks sobivatest puudest ja põõsastest - pukspuu, lodjapuu, magesõstar, türnpuu, viirpuu, sarapuu, jalakas jmt. Istutusala katsime erinevate multšide ja tüvekaitsemeetoditega, et hiljem neid meetodeid analüüsida ja leida valikust sobivaimad.

Et juba kinnikasvanud loopealseid uuesti karjamaana kasutusele võtta, tuleb seal eelnevalt kadakaid harvendada ja loomadele liikumisruum luua. See on töömahukas ettevõtmine, mida Eestimaa Looduse Fond ühes oma vabatahtlike talgulistega ikka ja jälle teeb.

Euroopa jahimeeste katusorganisatsioon FACE andis 25. septembril Eesti Jahimeeste Seltsile üle auhinna märkimisväärse panuse eest looduse ja loomastiku heaks.