Päeva alustasime Viljar Ilvese tulemuspõhise toetuse pilootprojekti kontrollaladel, kus Tartu ülikooli taastamisökoloogia teadur Liis Kasari-Toussaint rääkis külalistele pärandniitude olulisusest ning tulemuspõhise toetuse kontseptsiooni piloteerimist projektis „Loodusrikas Eesti“.

Pilootprojektis osaleb 10 pärandniitude hooldajat, kel majandada 500 ha luha- ja rannaniite. Viljari pilootala on Laugesoo luhaniit (86,43 ha), kus ta mitmekesise majandamise abil proovib parandada ala seisundit ja liigirikkust. Tegevuskava kohaselt peab ta ala vaheldumisi karjatama ja varasuvel mosaiikselt niitma, eesmärgiga toetada seeläbi liigirikka taimestiku taastumist ning tagada rohunepile (Gallinago media) soodne elupaik.

Kuna pilootalale pääsemiseks on vaja paati, siis seekord viisime külalised pilootprojekti kaasatud kontrollaladele, kus ühel pool on hooldusvõtteks niitmine alates 25. juunist ja teisel pool hooldusvõtteks ekstensiivne karjatamine. Kontrollaladel säilitatakse sama hooldusrežiim kuni pilootprojekti lõpuni, et Tartu ülikooli teadlased saaksid järeldusi teha Laugesoo luhaniidu mitmekesise majandamisrežiimi kohta.

Seejärel tutvusime RMK taastatava luhaniiduga, millele juurde pääsemiseks on rajatud ka uus tee. Parasjagu tehti alal freesimistöid. Pärast taastamist asub ala hooldama Viljar Ilves, kelle hooldada on piirkonnas kokku ligikaudu 800 hektarit pärandniite.

Luhaniitu saab taastada freesijaga 

Külalistel oli võimalus näha pärandniitude taastamisel kasutatavat tehnikat ning seda, milline näeb ala välja pärast freesimistöid. Freesides eemaldatakse niidult kõrged mättad, võsa ja tüükad, mis takistavad niidutaimedel kasvada ning võivad kujutada ohtu kariloomadele ja lõhkuda niidutehnikat. Freesides muudetakse pind ühtlasemaks ning luuakse taimedele paremad tingimused taastumiseks ja liigirikkuse suurenemiseks. 

Selle ilmestamiseks jalutasime ka alale, kus freesimist alustati 2025. aastal, kuid töö jäi liigse niiskuse tõttu pooleli. Vaatamata pooleli jäänud töödele, ala rohetas ning niidutaimestik oli pärast taastamistöid kiiresti taastunud.

Põhjanaabrite sõnul kasutatakse freesimist nende juures peamiselt massiivse roostiku eemaldamiseks rannaniitudelt ja seetõttu pakkus neile erilist huvi näha, kui häid tulemusi freesimine ka luhaniitude taastamisel annab. 

"Luhakass" kergendab luhaniitude hooldamist 

Järgmisena suundusime tutvuma kuulsa heinaparvega „Luhakass“, mille koos laadimistehnikaga soetas Viljar Ilvese mtü Lynxland LIFE AdaptEst projekti toel. Heinaparv võimaldab Emajõel transportida kariloomi ja heina aladelt, kuhu maismaad mööda ligipääsu pole.

„Luhakass“ muudab maahoolduse senisest ressursisäästlikumaks ja loodushoidlikumaks. Selle abil saab transportida loomi, heinarulle ja muid vajalikke vahendeid kohtadesse, kuhu tavalise traktoriga oleks keeruline või lausa võimatu pääseda. Kuna luhaniidud on sageli üleujutatud ja pinnas on niiske, aitab „Luhakass“ niite hooldada ning vähendada pinnase kahjustamist. Sõiduk on eriti kasulik heinateo ajal, kui on vaja hein kiiresti niidult ära vedada.

Airi katsetab erinevaid loodushoidlikke lahendusi

Järgmisel päeval käisime külas loodushoidliku põllumajanduse ja portsionkarjatamise eestvedaja Airi Külveti juures. Üheskoos suunasime loomad järgmisele portsionkarjamaa lapile ning jälgisime, milliseid taimeliike loomad süüa eelistavad. Airi sõnul söövad loomad meelsasti vaid noori tarnavõrseid, mistõttu ei pruugi ainuüksi karjatamine tugevalt tarnastunud aladel soovitud tulemusi anda.

Ka Airi katsetab tulemuspõhise praktikaga, täpsemalt - kas tarnaga kaetud ala seisund paraneb, kui alustada kevadel intensiivse karjatamisega. Noort tarna söövad loomad meelsamini ja lisaks aitab tallamine tarnade kasvu maha suruda. Lisaks intensiivsele karjatamisele laotab ta ühel karjatataval alal samast piirkonnast pärit liigirikkama heina maapinnale, et seeläbi kiirendada taimede liigirikkust. Liigirikast heina laotab ta ühe (maksimaalselt kaks) korda viieaastase katseperioodi jooksul. Katse eesmärk on hinnata, kas selline lähenemine aitab parandada tarnastunud lamminiidu seisundit, soodustada soovitud taimeliikide levikut ja suurendada ala liigirikkust. Kuidas heinarulli laotamine maapinnale käib, saab näha Osoonist (osa 14). 

Lisaks said Soome eksperdid ülevaate Alam-Pedja looduskaitseala kaitsekorraldusest, koostöömudelitest (Alam-Pedja koostöökogu) ja uuest kaitsekorralduskavast.