Tulemuspõhine toetus ja väärtuste hindamise lisategevus

Niitude majandamiseks makstakse maaomanikele toetusi. Meie soov on toetussüsteemi ajakohastada nii, et see oleks maaomanikele ja niitude majandajatele veelgi motiveerivam. Seetõttu saavad kõik hooldajad, kes taotlevad pärandniidu hooldamise toetust, valida 2023. aastast alates tasustatava lisategevuse - niidu looduskaitseliste väärtuste hindamise. Lisaks katsetame 10 maahooldajaga tulemuspõhist toetussüsteemi
 

Tulemuspõhine toetus

Tulemuspõhise toetuse puhul määravad eksperdid kindlaks niidu kriteeriumid ja meetodid, kuidas majandaja ise saab niidu kvaliteeti hinnata ja vastavalt sellele tegutseda. Näiteks võib vastavalt vajadusele alustada niitmise ja karjatamisega varem kui seda üldistes pärandniidu hooldamise tingimustes ette nähakse.

Selleks katsetame aastatel 2023-2027 kümne maahooldajaga tulemuspõhise toetuse kontseptsiooni 500 hektaril luha- ja rannaniitudel ning tulemuste põhjal selgitame välja, kas selline toetussüsteem motiveerib maaomanikke ja majandajaid ning tagab seeläbi niitude parema seisundi.

Tulemuspõhise toetuse rakendamiseks luha- ja rannaniitudel laekus Keskkonnaametile 2023. a kevadel ühtekokku 23 sooviavaldust. Neist omakorda valiti välja 12, kellega räägiti läbi tulemuspõhise toetuse kriteeriumid, arutati alapõhiselt eesseisvaid väljakutseid ja lahendusi ning seejärel sõlmiti järgnevaks viieks aastaks lepingud ühtekokku 10 taotlejaga 500 ha peale.

  • Rannaniidu väärtuste hindamise toetuse ankeet ja juhis.
  • Lamminiidu ehk luha väärtuste hindamise toetuse ankeet ja juhis
  • Puisniidu ja puiskarjamaa väärtuste hindamise toetuse ankeet ja juhis.
  • Kuiva ja märja niidu väärtuste hindamise toetuse ankeet ja juhis.

  • Airi Külvet on lihaveisekasvataja Jõgevamaalt, kes soovib parandada Alam-Pedja looduskaitsealal Pikknurme jõe ääres ühe suhteliselt liigivaese ja tarnastunud lamminiidu seisundit. Alal karjatatakse lihaveiseid (kasutades selleks portsjonkarjatamise meetodit) ning ebasoovitava taimestikuga alad niidetakse pärast karjatamist veelkord üle.

    Kuna loomad on nõus sööma ainult väga noort tarnaädalat, ei ole suurtarnastikes ega tarnastel aladel karjatamisega soovitud tulemust võimalik saavutada. Airi eesmärk ongi katsetada, kas tarnadega kaetud ala seisund pareneb, kui sellele hilissuvel või sügisel rullida samast piirkonnast pärit liigirikast heina ja seejärel loomad uuesti peale lasta.

    Airi loodushoidlike põllumajandusvõtetega käis 2024. aastal tutvumas ka Osoon. Tutvu Airi alaga siin.
  • Ilvesmaa OÜ hooldab Alam-Pedja looduskaitsealal rohkem kui 700 ha pärandniite, tema omaniku Viljar Ilvese soov on parandada Emajõe ja Elva jõe ristumiskohal asuva lamminiidu liigilist koosseisu. Lamminiit paistab silma ja erineb ümbritsevatest sadadest hektaritest oma mitmekesise taimestiku poolest. Niit on puuduliku ligipääsu tõttu klassikalisest hooldusest (niitmine ja niite koristamine) väljas, et ala ei võsastuks, hekseldatakse seda aeg-ajalt.

    Suurtarnastikes ja tarnastel aladel on karjatamistulemust raske saavutada, sest loomad on nõus sööma ainult väga noort tarnaädalat. Varakevadel on niidud tavaliselt liiga märjad, et loomi sinna peale lasta, seejärel kasvab tarn üle, puitub ning loomad seda vegetatsiooniperioodil enam ei söö.

    Problemaatilisel lamminiidul on plaanis nii karjatada kui ka niita.

    1. aasta – hekseldamine pärast 1. augustist + võimalusel karjatamine.

    2. aasta - karjatamine + valitud tarnastike hekseldamine pärast 1. augustit, mille tulemusel süüakse ja tallatakse ka need alad.

    3. aasta - varane niitmine (alates 26.06 nagu ilm ja suurvesi lubab). Ala niidetakse mosaiikselt ning 30% alast jäetakse niitmata.

    4. aasta - karjatamine + valitud tarnastike hekseldamine pärast 1. augustit, mille tulemusel süüakse ja tallatakse ka need alad.

    5. aasta - varane niitmine (alates 26.06 nagu ilm ja suurvesi lubab). Ala niidetakse mosaiikselt ning 30% alast jäetakse niitmata.

    Teisel ja neljandal aastal piiratakse rohunepi mängukoht karjaaiaga.

    Viljar Ilvese entusiastliku tegutsemisega Alam-Pedja luhaniitudel saab tutvuda siin. Tema alaga tutvu siin.
  • Tauno Tähe hoodab oma loomadega rohkem kui 300 ha pärandniite Läänemaal. Tema soov on Teorehe järve ümbruses vohavast lepast lahti saada. Tauno on ala karjatanud veistega ühtejärge ligi 15 aastat ning hooldustulemus on vastanud liigikaitseliselt olulise rannaala nõuetele. Ehkki sügiseks on valdav osa karjamaast madalmuruseks söödud, kasvab lepavõsa aina juurde. Aeg-ajalt on võsa purustatud, kuid see ei ole tulemust andnud.

    Tulemuspõhise toetusskeemi käigus hinnatakse, kas sanglepavõsa purustamine juuli lõpus-augusti alguses aitab selle levikut peatada. Võrreldakse märga ja kuiva ala ning jälgitakse, kui kiiresti erinevates tingimustes võsa tagasi tuleb. Katsetuse käigus rajati 10x10 m katsealad, mille sees on omakorda viis 1x1m taimeruutu. Alal on kokku paigutatud neli 10x10m ruutu, millest kaks on kontrollala, kust võsa eemaldada ei tohi.

    Tutvu alaga siin.
     
    Image
    pärandniit
  • Ablam OÜ ja MTÜ Abbro hooldavad oma veistega Abruka saare pärandniite ning nende peamine mure on selles, et loomad ei jõua oktoobriks kõiki alasid madalaks süüa. Nimelt kestab Abruka saarel karjatamisperiood aasta läbi ning karjatamistulemus saavutatakse alles märtsi lõpuks.

    Rohkem loomi võtta ei saa, sest aastad on erinevad ning põuastel suvedel jääb loomadel toitu väheks ning mandrilt lisaheina tuua on kulukas.

    Lepiti kokku, et karjatamistulemus saavutatakse Abrukal 1. aprilliks.

    Tutvu aladega siin ja siin.
     
    Image
    abruka
    Vasakul sügisel lõppenud karjatamine, paremal kevadel lõppenud karjatamine.
  • Koivakonnu OÜ hooldab umbes 600 ha Koiva-Mustjõe pärandniite. Tema soov on parandada ühe tarnastikku kasvanud lamminiidu seisundit,

    Ala karjatatakse lihaveistega (umbes kolm päeva karjatamist ja 30 päeva puhkust), loomkoormusega 5-15 looma hektari kohta, ebasoovitava taimestikuga alad niidetakse pärast karjatamist üle.

    Suurtarnastikes ja tarnastel aladel (umbes poolel alal – 30 ha) on aga raske saavutada karjatamistulemust, sest loomad on nõus sööma ainult väga noort tarnaädalat. Varakevadel, kui niidud on tavaliselt veel liiga märjad, loomi sinna lasta ei saa ning seejärel kasvab tarn üle ja loomad seda vegetatsiooni-perioodil enam ei söö.

    Tarnastike liigirikkuse suurendamiseks ja rohustu struktuuri parandamiseks lepiti kokku, et niitma võib asuda 26. juunist. See peaks aitama pärssida tarnade seemnelist ja vegetatiivset paljunemist. Ühtlasi tekib niitmise tulemusel loomadele söödavat noort tarnaädalat ajal, mil liigniiskus ei takista enam karjatamist. Ühtlasi aitab niitmisjärgne karjatamine tarna vohamist veelgi alla suruda.

    Tutvu alaga siin.
     
    Image
    pärandniit
  • MTÜ Struugade Hooldus hooldab oma veistega Struuga maastikukaitseala Narva jõe äärseid suuri lamminiite. Tema peamine soov on vähendada tarna vohamist soodikohtades.

    Ala on karjatatud ja pärast karjatamistulemuse saavutamist tarna ja ohaka leviku ohjamiseks ka niidetud. Loomad jõuavad alale tavaliselt mai lõpus, sest enne seda on ligipääs kehv; tarn on selleks ajaks aga juba sellises kasvustaadiumis, et loom seda enam ei söö.

    Jaama jõe poolses kuivemas osas on hakanud levima ohakas. Loom seda ei söö ning selle levikuala suureneb. Vähendamaks ohakate konkurentsivõimet ja seemnelist uuenemist, tuleks ohakate leviku tõkestamiseks neid purustada enne õitsemist juuni teises pooles.

    Tarnastike liigirikkuse suurendamiseks ja rohustu struktuuri parandamiseks tehti kokkulepe, et niitma võib asuda 26. juunist. See peaks pärssima tarnade seemnelist ja vegetatiivset paljunemist. Ühtlasi tekib niitmisel loomadele söödavat noort tarna – ädalat - ajal, mil liigniiskus ei takista enam karjatamist. Karjatamine pärast niitmist aitab veelgi tarnade domineerimist alla suruda. Vähemalt 30% sootidest jäetakse niitmata. Igal aastal jäetakse tarnastik niitmata ala eri osades. Soote niidetakse võimalusel igal aastal või siis vähemalt kaks korda viie aasta jooksul.

    Tutvu alaga siin.
     
    Image
    pärandniit
  • Mario Talvist hooldab Saare- ja Muhumaa pärandniite ning on üks Eesti suurimaid pärandniitude hooldajaid.

    Ta soovib katsetada, kuidas erinev ettemääratud loomkoormus võib mõjutada alade seisundit. Mõlemad tema poolt välja valitud alad on olnud hoolduses üle kümne aasta ning hetkel hooldab ta neid veiste ja lammastega (portsionkarjatamise meetodil).

    Orissaare ala teepoolses madalamas osas on piirkond, kus sügiseks jääb suur osa taimi söömata. Seal on palju sinihelmikat, roogaruheina, luhtkastevart ning paiguti kastikut. Märjemates kohtades domineerib madal pilliroog ja üle ala levib ka lünktarn.

    Loomad söövad kõrgemal niidualal kasvava taimestiku ära ning suve keskel on madalama niiduosa taimestik muutunud selliseks, et loomad seda enam süüa ei taha.

    Eesmärk on katsetada, kas Orissaare ala loomkoormus 0,8 looma hektari kohta ja vastavalt vajadusele ala osaline niitmine muudavad ala liigilist koosseisu ja hooldustulemuse kvaliteeti. Varem on ala majandatud loomkoormusega üks loom hektari kohta.

    Samuti võrreldakse, kuidas muutub koosluse seisund ja liigiline koosseis Vahtna aladel, kus karjatatakse koormusega 1,2 loomühikut hektari kohta.

    Niitmisel jääb niide esialgu maha, et kontrollida, kas loomad jõuavad selle ära süüa: loomad söövad teatud koredamaid taimi kuivanult meelsamini. Lisaks söövad nad suve teises pooles meelsamini ädalal kasvavaid noori taimi.

    Mario tegemistega saab tutvuda siin. Aladega saab tutvuda siin ja siin.
     
    Image
    pärandniit
  • Tihuse Turismitalu OÜ hooldab rohkem kui 700 ha Muhu niite. Turismitalu peremehe Reedik Kivisoo soov on parandada ühe rannaniidu, kus on hakanud domineerima võhumõõk, seisundit. Viimase viie aasta jooksul on varem üksikute taimedena kasvanud võhumõõga kasvuala muudkui laienenud. Loomad söövad võhumõõga vahel kasvava pilliroo ära ning kollane võhumõõk jääb söömata, sest taim sisaldab loomadele toksilisi ühendeid.

    Ala karjatatakse hobuste ja veistega. Karjatamise järel niidetakse osaliselt mereäärset roostikku.

    Edasise laienemise peatamiseks ning juba tihedalt kaetud ala liigirikkuse suurendamiseks ja rohustu struktuuri parandamiseks niidetakse võhumõõgaga kaetud ala taime varases kasvufaasis. Lehtede varane niitmine kurnab taime võimast (kuni kuue meetri pikkust) risoomi ning ühtlasi pärsib võhumõõkade seemnelist paljunemist. Niitmisjärgne karjatamine aitab veelgi võhumõõkade domineerimist alla suruda: loomad kollast võhumõõka ei söö, kuid trampimine lõhub taime risoomi ja maapealseid osi.

    Soovitav on loomad võimalikult vara rannaniidule viia. Esimest korda niidetakse võhumõõka juuni alguses u. 4 ha suurusel alal, vajadusel niidetakse kasvuperioodi jooksul ka teist korda, et vältida ädalas taime õitsema hakkamist. Niite võib maha jätta.

    Loodetavasti kollase võhumõõga koloonia enam ei laiene, väheneb juba olemasoleval tihedalt kaetud alal võhumõõga domineerimine ning suureneb botaaniline mitmekesisus. Tulevikus väheneb vajadus iga aasta ala hooldustulemuse saavutamiseks karjatamisjärgselt niita või lisategevusena ebasoovitavat taimestikku tõrjuda.

    Reediku tegemistega saab tutvuda siin. Tema alaga siin.
  • Kalju Simpson on pärandniitude majandaja Matsalu rahvuspargis Kasari jõe ääres. Ta soovib parandada kahe lamminiidu seisundit, kus domineerib kikkaputk ning ka ülejäänud ala bioloogiline mitmekesisus on väike ja niitudelt saadava heina väärtus madal. 30 aastat tagasi kasvas seal just kõige parem hein, aga vahepealne hoolduspaus muutis ala seisundi väga halvaks. Nüüd on ala olnud juba üle kümne aasta hoolduses, kuid seisund ei ole ikka paranenud.

    Kikkaputkega kaetud alasid tuleks liigirikkuse suurendamiseks ja rohustu struktuuri parandamiseks võimalikult vara niita (alates 26. juunist), et pärssida kikkaputkede seemnelist paljunemist. Lisaks tuleb niita uuesti augustis, niide tuleb võimalusel ka kokku koguda.

    Kalju Simpsoni tegevuse ja mõttelaadiga saab tutvuda siin. Alaga siin.

Väärtuste hindamise lisategevus

Looduskaitseliste väärtuste hindamisel pärandniitude hooldajad oma hoolduspraktikas muudatusi tegema ei pea, hindamisankeet, mis tuleb oma ala kohta täita, pigem õpetab nägema hooldatava ala loodusväärtuseid. Ankeeti on soovituslik täita kevadest varasügiseni, sest nii saab alast tervikliku ülevaate - erinevad taimed õitsevad erineval ajal ning õite järgi on nad lihtsasti eristatavad. Niidutaimi aitab tuvastada ankeetide juures olev juhend, taimeäpp Flora Incognita ja 2023. aastal valminud teatmik "Eesti pärandniitude taimed".

Looduskaitseliste väärtuste hindamise ankeedi täitmise toetus on 10 eurot hektari kohta. Kui ala on väiksem kui viis hektarit, on toetus 50 eurot. Kui ala on suurem kui 20 hektarit, on toetuse summa maksimaalselt 200 eurot. Üks taotleja saab taotleda lisategevust kuni kolmele hooldatavale alale.

2024. aastal valis väärtuste hindamise lisategevuse 287 taotlejat! Meie eesmärk on see, et kõik maahooldajad valiksid väärtuste hindamise lisategevuse ja õpiksid seeläbi oma hooldatavaid maid paremini tundma.

 

KOOLITUSED 2024

Hiiumaa 4. juuli kell 10. Kogunemine Kassari Puhkekeskuse kõrval. Registreerimine siin.

Saaremaa 3. juuli 

 

Lisainfo

Keskkonnaameti nõustamisteenuse juht AnnaliisaKaaremaa, annaliisa.kaaremaa@keskkonnaamet.ee

Tartu ülikooli taastamisökoloogia teadur Liis Kasari-Toussaint, lkasari@ut.ee