Loodusliku taimestikuga niitu nimetatakse poollooduslikuks koosluseks ehk pärandniiduks. Viimane nimetus viitab, et oleme selle koosluse pärinud oma esivanematelt. Nende alade ilme ja väärtused on kujunenud ning säilinud tänu pikaajalisele kestlikule, loodust arvestavale majandamisele. Seega etendab nende niitude tekkes ja püsimises kõrvuti looduslike tingimustega olulist osa just inimtegevus.
20. sajandi algul katsid pärandniidud hinnanguliselt kuni 40% Eesti territooriumist ehk 1,8 miljonit hektarit. Maakasutuse muutumise tõttu on see pindala vähenenud ja praegu leidub pärandniite umbes 80 000 hektaril (sh kaitstavatel aladel 60 000 hektarit) ja igal aastal majandatakse neid vaid 40 000 hektaril. Kuna pärandniidud moodustavad Eesti elurikkuse tuumikala, on nende majandamine väga vajalik.
Maaomanikul tuleb sageli otsustada pärandniidu edasine saatus. Parim valik on jätkata esivanemate eeskujul järjepidevat hooldust, ala igal aastal niites või karjatades.
Neile maaomanikele, kes on valmis oma niidualasid majandama või rendile andma, annavad 2022. aastast alates nõu Keskkonnaameti nõustajad, kes aitavad leida konkreetsele niidule sobiva lahenduse. Nõustaja vaatab koos maaomanikuga niidu kohapeal üle, arutab läbi võimalikud lahendused ning tutvustab parimaid pärandniidu taastamise ja majandamise tavasid ning toetusmeetmeid.
2022. aastal valisid nõustajad Lahemaa rahvuspargis ka ise välja alasid, mis on pärandniitude tegevuskavas määratletud kui suure taastamisväärtusega alad, võtsid kontakti nende alade omanikega ning andsid nõu, kuidas neid maid võiks edaspidi majandada.
Keskkonnaameti projektijuht Kaidi Jakobson annab ülevaate pärandkooslustega seotud tegevustest
Esmalt teavitati maaomanikku e-kirja teel tema maadel asuvatest loodusväärtustest ja võimalikest toetustest, kui neid maid majandama hakatakse. Kirjaga oli kaasas niidu detailne asukohakaart. Küsimuste tekkimisel nõustati täiendavalt telefonitsi või kirja teel ning kui omanik soovis, mindi ka koos niidule.
Kokku teavitati 250 katastriüksuse (680 ha) omanikke. Nendest 30 (72 ha) olid huvitatud kas ise pärandniitu hooldama või olid nõus maa rendile andma, kui keegi sooviks nende maad hooldada.
Teavitamise käigus koguti ka tagasisidet selle kohta, miks maaomanik oma pärandniitu ei hoolda. Enam levinud põhjused, mida maaomanikud nimetasid, olid alljärgnevad:
- Puudub info selle kohta, et tema rohumaa on pärandniit.
- Puudub vajalik hooldamistehnika või kariloomad.
- Niidud on väikesed ja lähipiirkonnas ei ole hooldajat, kellel oleks majanduslikult otstarbekas neid rendile võtta.
- Niite ei soovi taastada, sest seal kasvav puistu loob privaattsooni naabrite või maantee vahele.
- Niidu taastamisest ollakse küll huvitatud, kuid hooldustegevusena nähakse üksnes hekseldamist.
- Arendushuvi.
- Konflikt riigi või piirkonna hooldajate vahel.
- Erinev arusaam looduskaitsest.
2022. aasta kevadel, põllumajandustoetuste taotlusperioodil teavitati pärandniitude hooldamise toetusest ka 211 isikut, kes varasematel aastatel hooldasid pärandniite ja taotlesid ühtset pindalatoetust. Nendest 26 valis jätkusuutlikuma hooldamisviisi ja otsustas 2022. aastal taotleda pärandniidu hooldamise toetust.
2023 aastal kavandab Keskkonnaameti nõustajate meeskond teavitada vähemalt 500 katastriüksuse omanikku, kelle maadele jääb kokku ca 4300 ha pärandniite, mida ei hooldata. 2023. aasta märtsis said ligikaudu 6000 maaomanikku pärandniitude infokirja.
Jälgime, kas selline lähenemine suurendab maaomanike kaasatust ning aitab seeläbi pärandniite taastada ja majandada senisest tulemuslikumalt.
Vajaliku info selle kohta, millest alustada, kuidas pärandniite taastada ja hooldada ning millised toetuskeemid on olemas, leiab maaomanik nõustamise jaotisest.