Projekti käigus ostab riik eraomanikelt 500 ha Natura 2000 aladel paiknevaid erametsamaid, et tagada nendel paiknevate loodusväärtuste kaitse.
Maa ostmine toimub vastavalt Eestis kehtivale korrale: maaostu koostab Keskkonnaamet, kooskõlastab kliimaminister ja viib ellu RMK, kes sõlmib ka maaomanikuga notariaalse ostu-müügilepingu. Ostetud maid haldab RMK. Ülevaate maaostuprotsessist leiab siit.
Ostukriteeriumid on järgmised:
- kinnistu minimaalne suurus peab olema 3 ha;
- vähemalt 90% maast on Natura 2000 ala või muutub Natura alaks enne projekti lõppu 2029. aastal;
- vähemalt 75% alast asub sihtkaitsevööndis;
- metsamaa minimaalne osakaal on 50%;
- kinnistul on Natura ala kaitse-eesmärgiks olev metsaelupaigatüüp või metsaliigi kasvukoht.
- metsaelupaigatüübi või -liigi puudumisel peab Keskkonnaagentuur ala üle vaatama ja otsustama, kas ala võib kujuneda ajapikku metsaelupaigatüübiks või on see metsaelustiku (liikide sidususe) seisukohalt vajalik.
2023. aasta märtsiks oli ostetud 15 maatükki kogupindalaga 164,5 ha (hektari keskmine hind ca 5100 eurot). Ostutehingute kogusumma oli 837 353 eurot.
Kuna maa hind on oluliselt tõusnud, siis 2023. aasta sügistalvel osteti kaheksa uut kinnistut kogupindalaga 136 ha juba 2,1 miljoni eest (hektari keskmine hind ca 15 000 eurot).
Seni ostetud 22 maast kaks (Jürimetsa ja Salu üksused) asuvad väljaspool Natura ala. Nende alade puhul on tehtud ettepanek liita nad olemasoleva Natura alaga ja see protsess käib. See on hea näide sellest, kuidas projekt saab kaasa aidata olemasolevate Natura alade laiendamisele.
Kokku ostetakse maid ca 6 miljoni euro eest.
