20. maist alates saab PRIA-st taotleda pärandniidu hooldamise toetust. Oma neljandas infokirjas teeme juttu selleaastastest toetusmääradest ja -tingimustest.

Tutvustame neid, kes testivad oma maadel tulemuspõhist toetussüsteemi, nende hulgas ka 2023. Aasta Põllumees Airi Külvet.

Nagu eelmisel, saab ka sel aastal taotleda põhitoetuste kõrval oma maade väärtuse hindamise lisategevust, mille käigus pärandniidu hooldaja oma hoolduspraktikas muudatusi tegema ei pea, küll aga peab täitma oma ala kohta hindamisankeedi, mis õpetab nägema hooldatava ala loodusväärtuseid. Looduskaitseliste väärtuste hindamise ankeedi täitmise toetus on 10 eurot hektari kohta. Selleaastaseid ankeete on lihtsustatud!

Osaleme 15.-17. maini Türi lillelaadal, kus tutvustame aedadest ühes aiajäätmetega plehku pannud võõrliike – kuldvitsu, pargitatraid, pihlenelast ja lumimarja – ning anname nõu, kuidas nii neid kui ka muid invasiivseid liike ohjata.

Looduse ökoloogilise taastamine on olnu tagasitoomine, mitte millegi uue loomine ja seetõttu tuleb arvestada paiga ajalooga. Looduskaitsetööde alad valitakse välja hoolika analüüsi tulemusel ja midagi juhuslikku selles ei ole.

Eesti on looduselt suurriik, meie tuhanded saared ja laiud, katkendlik liigendatud ja inimasustusest vähe mõjutatud rannajoon, liiva- ja paekivi, taigavööndi üleminek segametsaks ning veel paljude põnevate asjaolude kooskõla on selle põhjuseks.

Eesti Ornitoloogiaühing ja Tartu Ülikool kutsuvad põllumaade elurikkuse uuringus osalema tootjaid, kel põldu vähemalt viis hektarit ja kes on nõus oma maal katsetama rohumaade üle aasta majandamist või viljapõllule külvamata laikude jätmist. Ühes põllumeestega uurivad seejärel teadlased, kuidas majandamata alad ja külvamata laigud mõjutavad maastiku mitmekesisust, mulla kvaliteeti ning lindude, taimede ja putukate arvukust.

Eelmisel aastal said kaante vahele Ornitoloogiaühingu senised nurmkana ja rukkiräägu elupaigauuringud, mille käigus selgus paljugi uut ja huvitavat.

Sel nädalal kogunesid erametsandusega seotud organisatsioonid ja huvigrupid, et saada ülevaade Maaülikooli äsja valminud metoodikast, mille järgi võiks hakata edaspidi arvutama looduskaitseliste piirangute tõttu metsaomanikule saamata jäävat tulu.

Eesti looduses levib umbes 1000 võõrliiki, neljaga neist pistab rinda meie projekt. Sel suvel käis pargitatarde, kuldvitste, lumimarja ja pihlenela tõrjetöid vaatamas ka „Osooni“ meeskond, kes  pärast seda, kui nad olid pargitatratihnikusse roninud ja sealt ikka eluga pääsenud, oli eriti huvitatud Eestis looduskaitsetöödes esmakordselt kasutuses olevast arumasinast!

Eile ilmus meie kolmas pärandniitude infokiri, mis potsatab 6000 pärandniidu omaniku postkasti, kuid on lugemiseks muidugi kõigile!