Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühm on „Loodusrikas Eesti“ projektis valmis saanud hekkide ja põõsaribade rajamise juhendi, mille eesmärk on anda soovitusi, kuidas suurendada liigirikkust põllumajandusmaastikus. Muu hulgas saab vastused küsimustele, milliseid liike kasutada, kuidas rajamist planeerida ning mida hooldamisel tähele panna.

12.-14. septembrini võis Nuuksio rahvuspargis näha baltlasi ja skandinaavlasi omavahel elavalt suhtlemas ning piirkonna loodusväärtusi uurimas. Peeti igaaastast Balti riikide ja Skandinaaviamaade LIFE’i projektide kohtumist, et edendada riikide vahel koostööd, vahetada kogemusi ning orienteeruda LIFE’i programmi uutes reeglites.

Juba neljandat aastat on projekt „Loodusrikas Eesti“ pannud õla alla ELFi loopealsete taastamise talgutele Kesselaiul. Sel aastal lõpetas talgutöö muinastulede öö ning loomulikult sai pärast kahepäevast väsitavat rassimist käia ka talguliste seas kõrgelt hinnatud saunas, mis on ankurdatud merele ja kuhu on vaja kaldalt oma sadakond meetrit kroolida (paadiga saab muidugi ka).

Sel suvel läks lahti nelja suurekasvulise võõrliigi – pargitatarde, pihlenela, kuldvitste ning lumimarja – tõrjekatsed, kasutades selleks uudseid meetodeid, sh geotekstiiliga katmist ja kuuma auruga töötlemist! Kaks neist, kuldvitsad ja pargitatrad on invasiivsed võõrliigid, keda Eestis kasvatada ja levitada ei tohi! Aga ka kaks teist, pihlenelas ja lumimari moodustavad aedadest loodusesse sattudes eluohtlikke padrikuid, kus teistel taimedel peaaegu võimatu ellu jääda.

Õppepäev oli neile, kes PRIAst pärandniidu hooldamise toetust taotledes valisid endale ka tasustatava lisategevuse - niidu looduskaitseliste väärtuste hindamise. Hindamisel on nüüdsest abi tuttuuest teatmikust "Eesti pärandniitude taimed", mis osalejate arvates on „ülipraktiline ja igale viimasele võhikule ka arusaadavaks tehtud“.

Sel kevadel jälgis Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia töörühm rannaniitudel pesitsevate niidukahlajate paaride arvu 22 ja pesade koorumisedukust 19 projektialal. Pesade koorumisedukus ületas asurkonna taastootmiseks vajaliku piiri viiel rannaniidul. See annab lootust, et oleme niidukahlajate käekäigu parandamisega õigel teel.

Lisaboonusena leidsime seire käigus vähemasti 14-aastase niidurüdi!

Eelmine nädal võõrustasime 18 Euroopa riigi LIFE’i programmi kontaktisikuid Mädapea tammiku mudakonnatiikidel, tutvustades neile väikeveekogude taastamist ja seeläbi mudakonna ja harivesiliku asurkonna päästmise katset!

Kahepaiksete teadlase Riinu Rannapi juhendamisel leidis rahvusvaheline seltskond väikeveekogudes kahlates harivesiliku munad, ühest ka emaslooma.

Huvi 9. ja 10. juunil Laelatu puisniidul korraldatud Sven Začeki fotokooli vastu oli suur ja Tartu ülikooli bioloogiabaasi terrass just paras koht säri mõõtmiseks – nimelt oli Sven tulnud selge visiooniga automaadi- ja avamehed säriaega mõõtma panna! Mis tal hästi ka õnnestus! Hiljem ei õnnestunud muidugi niisama hästi mõnda liikuvat looma (nt üle tee kapanud põtra) pildistada, sest lisaks avale tuli ju nüüd ka veel säri kruttida.

Tulemuspõhise toetuse rakendamiseks luha- ja rannaniitudel laekus sel kevadel Keskkonnaametile ühtekokku 23 sooviavaldust. Neist omakorda valiti välja 12 maahooldajat, kellega räägiti läbi tulemuspõhise toetuse kriteeriumid, arutati alapõhiselt eesseisvad väljakutseid ja võimalikke lahendusi ning seejärel sõlmiti järgnevaks viieks aastaks lepingud ühtekokku 10 taotlejaga 10 500 ha peale.