Põllumajandusmaastikel pesitsevate lindude arvukus kahaneb nii Eestis kui ka ülejäänud Euroopas. 1983-2020. langes Eesti põllulindude arvukus 50% ehk vähem kui 40 aastaga oleme kaotanud pooled oma põllulindudest. Seega tekitab põllulindude olukord muret ja senised põllumajanduses rakendatud keskkonnameetmed ei ole negatiivseid muutusi suutnud ära hoida. 

Projekti "Loodusrikas Eesti " käigus katsetame põldudel meetmeid, mis võiksid lindude olukorra halvenemise peatada ja kasvataksid vähemalt mõne liigi arvukust. Ehkki mujalt riikidest on eeskujuks sobivaid näiteid linde soosivatest keskkonnameetmetest palju, tuleb nende tõhusust Eesti oludes uuringutega kontrollida.

Arvukaim linnuliik Eesti põldudel ja rohumaadel on avamaastikke eelistav põldlõoke, kelle osakaal pesitsevate paaride hulgas oli ajavahemikul 2010-2020 olenevalt aastast 60-79%. Põldlõokesele järgnevad kadakatäks, kiivitaja, sookiur, pruunselg-põõsalind ja talvike. Üldtuntud põllulinnud on ka näiteks rukkirääk, nurmkana (varasema nimetusega "põldpüü"), valge-toonekurg ja kuldnokk. Viimased kaks lindu põllul ei pesitse, küll aga käivad nad seal toitumas.

Projekti uuringute huviväljas on kogu põllumajandusmaastiku haudelinnustik, seejuures jälgime kolme liiki – rukkirääku, nurmkana ja kuldnokka - tänapäevaste GPS-saatjate kaudu.

Rukkirääk on valdavalt rohumaadel pesitsev öise aktiivsusega linnuliik, kelle isaslindude häälitsused on kõigile tuttavad. Et räägu arvukus kahaneb, on uuringu eesmärk kontrollida kahe liiki soodustava võtte tulemuslikkust. Tavapärasest hilisema niitmise kasulikkus räägule on üldteada ja seda ei ole vaja tõestada. Projektis "Loodusrikas Eesti" uuritavad meetmed on niitmata laikude jätmine (<5% rohumaa pindalast) ja üle aasta niitmine. Uuringuks said 25 rukkirääku Jõgeva- ja Tartumaa põllumajandusmaastikes selga tänapäevase GPS-saatja, mille kaudu jälgisid ornitoloogid nende elupaigakasutust. Tulemustest saab lugeda 1/2023 Hirundo numbris. Ühtlasi selgitati uurimisaladel välja teiste põllulinnuliikide asustustihedus.

Nurmkana on kiiresti kahaneva arvukusega linnuliik, kellele meeldivad mitmekesised põllumajandusmaastikud. Tema elupaigavaliku näitel hindame mitmesuguste keskkonnameetmete (maastikuelementide säilitamine ja loomine, rohumaaribad) ning maastiku üldise mitmekesisuse olulisust. Uuringuks saavad vähemalt 25 nurmkana külge GSP-saatja, mille kaudu jälgime nende lindude elupaigakasutus eri maastikel.

Kuidas seni "seljakotiga" varustatud nurmkanadel läinud on ja millist infot Ornitoloogiaühing koguda juba on saanud, saab lugeda nii siit kui ka Tiirutaja suvenumbrist. 

Kuldnokk on mudelliik külvamata laikude meetme uurimisel. Euroopas on seda meedet nimetatud ka „lõokeselaikude meetmeks“, sest lõokesed pesitsevad külvamata laikudega põldudel rohkem kui teistel põldudel. Teravilja, rapsi, kaunvilju ja muid kultuure külvates saab põllumees jätta väikesed alad külvamata. Need maalapid on lindudele soodsad nii paremate pesitsus- kui ka toitumistingimuste poolest.

Uurime laikude suuruse, paigutuse (põllu serva suhtes) ja tiheduse mõju ning korraldame külvamata laikudega põldudel klassikalise linnuloenduse, et selgitada välja, kas laikudega põldudel pesitseb ja toitub rohkem linde kui laikudeta põldudel.

Seda, kuidas linnud külvamata laike kasutavad, uurime ka GPS-saatjate vahendusel. Kuldnokad pesitsevad õuealadel ja sobiva pesitsuskoha olemasolul ka metsaservas, kuid toitu käivad nad otsimas avamaastikul. Paigutades külvamata laikudega põldude lähedusse pesakaste ning märgistades sealsed vanalinnud GPS-saatjaga, selgitame välja, kas ja kui tihti kuldnokad külvamata laike toitumiskohana kasutavad.

Põllulindude elupaigakasutuse uuringud lõppevad 2024. aastal; selleks ajaks esitavad linnueksperdid ettepanekud, milliseid loodushoidlikke põllumajandusmeetmeid tuleks Eestis rakendada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika järgmisel rahastamisperioodil.
 

Lisalugemist

Lisainfo

Ornitoloogiaühingu projektijuht Jaanus Elts, jaanus.elts@eoy.ee