Eile, 25. jaanuaril tunnustasid Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet ühes projektiga "Loodusrikas Eesti" teistkordselt silmapaistvamaid pärandniitude majandajaid! Seitsme nomineeritu seas pälvisid laureaaditiitli Astra Ait Saaremaalt, Kalju Simpson Läänemaalt ja Mario Talvist Saare- ja Muhumaalt. Nad kõik on andnud suure panuse elurikaste pärandkoosluste säilimisse ja taastamisse. 

25. jaanuaril tunnustavad Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet silmapaistvamaid pärandniitude majandajaid, kes panustavad nii Eesti kõige liigirikkamate maastike säilimisse, kogukonna tegemistesse kui ka valdkondlikku arengusse.

Projektiga „Loodusrikas Eesti“ oleme võtnud ülesandeks taastada märgade metsade veerežiim ja parandada nende looduslikku seisundit 3,5 tuhande hektari suurusel alal.

Suure lume ja tuisuga tõmbasime joone alla "Märka võõrliiki" kampaaniale! Pargitatarde, lumimarja, pihlenelase ning sügis- ja kanada kuldvitste kaardistamisele aitas kaasa 94 võõrliigi märkajat, kes tegid ühtekokku 422 vaatlust.

Kahe aastaga (2021-2022) oleme taastanud 29 väikeveekogu Lääne-Virumaal, neli Harjumaal ja neli Läänemaal ning sellesuvisel väikeveekogude inventeerimisel selgus, et kahepaiksete liikide arv on neis tõusuteel! „Liigiline mitmekesisus on suurenenud,“ ütleb kahepaiksete teadlane Riinu Rannap, kelle eestvedamisel väikeveekogusid taastatakse, „projekti sihtliigid – mudakonn ja harivesilik  – on taastatud veekogud üles leidnud ja näiteks harivesilik on tagasi kõigil taastatud aladel, ehkki varem teda Mädapea tammikus üldse ei leidunudki.“

Pärandmaastikud on Eesti liigirikkaimad kooslused, paljude taimede ja loomade elu- ja pesitsuspaigad, aga ka tähtis osa meie kultuuriloost ja identiteedist.

Projekt “Loodusrikas Eesti” oli RMK looduskaitsekonverentsil, mis käsitles seekord elupaikade ja populatsioonide taastamist, väljas posterettekandega, kus keskendusime 3500 ha soo-lehtmetsade, 100 väikeveekogu ja 20 rannaniidu taastamisele.

20. oktoobril pidasid projekti “Loodusrikas Eesti” teadlased koostöös projektiga “Kaitsealade tulevikutsenaariumid” (KATUS) mõttetalguid Eesti ühiskonnas valitsevate loodussuhete üle nüüd ja aastal 2050. “Loodussuhte” all on mõeldud nii tarbimissuhteid (ressursid, loodushüved), õiguslik-poliitilist-institutsionaalset korraldust kui ka inimeste kultuurilist suhet.