Sel aastal on kolm ettevõtet astunud suure sammu meie projekti toel põllumajandusmaastiku mitmekesistamise suunas. Aivar Mikkus Kirbla OÜ-st rajas rohumaaribad 20 hektari suurusele põllule, Kalmer Visnapuu Piira talust rajas rohumaaribad 46 ha põllule ja Sander Hiire Mäemõisa OÜ-st 32 ha põllule. Kõigil neil põldudel katsetame, kuidas erinevate seemnesegudega toetada elurikkust ja looduse hüvesid (kahjuritõrje ja tolmeldamine) põllumajandusmaastikes.

Tähelepanelik lehelugeja ja veebilehitseja teab, et meie projekti käigus sündinud märgade metsade tegevuskava ja sellest tulenev plaan taastada projekti käigus u. 3500 ha märgi metsaelupaiku ja riigil tervikuna aastaks 2030 11 500 ha märgi metsaelupaiku, on tekitanud omajagu vastukaja, poleemikat ja arvamusavaldusi.

Keskkonnainvesteeringute keskuse ja Eesti Erametsaliidu juhitud erametsameetmete uuendamise töörühma tellitud Maaülikooli töö “Natura 2000 metsaaladele seatud piirangute tõttu maaomanikul saamatajääva sissetuleku arvutamise metoodika“ on saanud täiendus

Reede varahommikul tassisime Türi lillelaadal ringi potte, millesse olime mõned nädalad varem istutanud võõrliike (!!!!).

20. maist alates saab PRIA-st taotleda pärandniidu hooldamise toetust. Oma neljandas infokirjas teeme juttu selleaastastest toetusmääradest ja -tingimustest.

Tutvustame neid, kes testivad oma maadel tulemuspõhist toetussüsteemi, nende hulgas ka 2023. Aasta Põllumees Airi Külvet.

Nagu eelmisel, saab ka sel aastal taotleda põhitoetuste kõrval oma maade väärtuse hindamise lisategevust, mille käigus pärandniidu hooldaja oma hoolduspraktikas muudatusi tegema ei pea, küll aga peab täitma oma ala kohta hindamisankeedi, mis õpetab nägema hooldatava ala loodusväärtuseid. Looduskaitseliste väärtuste hindamise ankeedi täitmise toetus on 10 eurot hektari kohta. Selleaastaseid ankeete on lihtsustatud!

Osaleme 15.-17. maini Türi lillelaadal, kus tutvustame aedadest ühes aiajäätmetega plehku pannud võõrliike – kuldvitsu, pargitatraid, pihlenelast ja lumimarja – ning anname nõu, kuidas nii neid kui ka muid invasiivseid liike ohjata.

Looduse ökoloogilise taastamine on olnu tagasitoomine, mitte millegi uue loomine ja seetõttu tuleb arvestada paiga ajalooga. Looduskaitsetööde alad valitakse välja hoolika analüüsi tulemusel ja midagi juhuslikku selles ei ole.

Eesti on looduselt suurriik, meie tuhanded saared ja laiud, katkendlik liigendatud ja inimasustusest vähe mõjutatud rannajoon, liiva- ja paekivi, taigavööndi üleminek segametsaks ning veel paljude põnevate asjaolude kooskõla on selle põhjuseks.

Eesti Ornitoloogiaühing ja Tartu Ülikool kutsuvad põllumaade elurikkuse uuringus osalema tootjaid, kel põldu vähemalt viis hektarit ja kes on nõus oma maal katsetama rohumaade üle aasta majandamist või viljapõllule külvamata laikude jätmist. Ühes põllumeestega uurivad seejärel teadlased, kuidas majandamata alad ja külvamata laigud mõjutavad maastiku mitmekesisust, mulla kvaliteeti ning lindude, taimede ja putukate arvukust.