Kõigi kaitsealuste liikide ja alade kaitset korraldatakse kliimaministeeriumi eestvõtmisel spetsiaalse kava järgi ning igale Natura elupaigatüübile (või nende rühmadele) tuleb koostada tegevuskava. Soode ja pärandkooslustega seotud elupaikade tegevuskavad on valminud varem ja nendega saab tutvuda siin. Metsaelupaikade tegevuskavad valmivad aga projekti "Loodusrikas Eesti" käigus ning eraldi on koostamisel märgade metsaelupaikade ja kuivade metsaelupaikade tegevuskava, sest probleemid ja nende lahendamiseks vajalikud tegevused on neil mõnevõrra erinevad.
Kuivade metsaelutüüpide tegevuskava hakatakse looma 2023. aasta sügisel ning vastavalt tegevuskavadele taastab RMK 2027. aastaks 3500 ha soo-lehtmetsi ja 500 ha kuivi metsi.
Kuivade metsaelupaikade ohutegurid
Kuivade metsade kehv seisund on enamasti seotud varasema majandamistegevusega. Raietega on lihtsustatud puistu struktuuri, muudetud puuliigilist koosseisu ning surnud puidu hulk metsades on väike. Enamasti nende negatiivsete tegurite mõju siiski aja jooksul väheneb ning inimese sekkumist pole vaja. Looduslik taastumine toimub viljakamatel aladel kiiremini ning loodusliku taastumise käigus võib muutuda ka metsaelupaiga tüüp (nt praegused rohundirikkad kuusikud arenevad laialehisteks metsadeks). See ei ole probleem, sest eesmärk on metsaga seotud looduslike väärtuste kaitsmine.
Kuivi metsaelupaiku ohustab piiranguvööndites nende uuendusraietega majandamine, mille tagajärjel kaob metsaelupaiga väärtus. Samuti on probleem metsaelupaikade ümbruskonnas toimuv intensiivne raietegevus, mille tagajärjel muutuvad kaitsealad isoleeritud saarteks, mille vahel on paljudel liikidel levimine väga keeruline.
Tartu ülikooli professor Asko Lõhmus annab ülevaate metsadega seotud tegevustest
Lisainfo
Märgade metsade tegevuskava koostamise koordinaator Meelis Suurkask, meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee
Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia professor Asko Lõhmus, asko.lohmus@ut.ee
Tartu ülikooli säästva metsanduse teadur Raul Rosenvald, raul.rosenvald@ut.ee