Projektiga „Loodusrikas Eesti“ oleme võtnud ülesandeks taastada märgade metsade veerežiim ja parandada nende looduslikku seisundit 3,5 tuhande hektari suurusel alal.

Suure lume ja tuisuga tõmbasime joone alla "Märka võõrliiki" kampaaniale! Pargitatarde, lumimarja, pihlenelase ning sügis- ja kanada kuldvitste kaardistamisele aitas kaasa 94 võõrliigi märkajat, kes tegid ühtekokku 422 vaatlust.

Kahe aastaga (2021-2022) oleme taastanud 29 väikeveekogu Lääne-Virumaal, neli Harjumaal ja neli Läänemaal ning sellesuvisel väikeveekogude inventeerimisel selgus, et kahepaiksete liikide arv on neis tõusuteel! „Liigiline mitmekesisus on suurenenud,“ ütleb kahepaiksete teadlane Riinu Rannap, kelle eestvedamisel väikeveekogusid taastatakse, „projekti sihtliigid – mudakonn ja harivesilik  – on taastatud veekogud üles leidnud ja näiteks harivesilik on tagasi kõigil taastatud aladel, ehkki varem teda Mädapea tammikus üldse ei leidunudki.“

Pärandmaastikud on Eesti liigirikkaimad kooslused, paljude taimede ja loomade elu- ja pesitsuspaigad, aga ka tähtis osa meie kultuuriloost ja identiteedist.

Projekt “Loodusrikas Eesti” oli RMK looduskaitsekonverentsil, mis käsitles seekord elupaikade ja populatsioonide taastamist, väljas posterettekandega, kus keskendusime 3500 ha soo-lehtmetsade, 100 väikeveekogu ja 20 rannaniidu taastamisele.

20. oktoobril pidasid projekti “Loodusrikas Eesti” teadlased koostöös projektiga “Kaitsealade tulevikutsenaariumid” (KATUS) mõttetalguid Eesti ühiskonnas valitsevate loodussuhete üle nüüd ja aastal 2050. “Loodussuhte” all on mõeldud nii tarbimissuhteid (ressursid, loodushüved), õiguslik-poliitilist-institutsionaalset korraldust kui ka inimeste kultuurilist suhet.

Kampaania algusest alates on Loodusvaatluste nutirakenduse kaudu sisestatud 387 vaatlust, aga et hilissügisel, kui puudelt lehed langenud, on pikki kollakaspruunikaid pargitatra varsi või valgete marjadega lumimarjapõõsaid kergemgi märgata, oleme pikendanud kampaaniat k.a 30. novembrini. Mõnel pool võib veel mõni hiline kanada või sügis-kuldvits õitseda ning osal pihlenela põõsastel on veel õisikud maha varisemata. Iga vaatlus on oluline infokild!

Suur osa Eesti ja Euroopa elurikkusest on seotud põllumajandusega. Peale tootmise on põllumajandusmaastikel oluline roll meie looduse ja seeläbi meie kõigi hea tervise säilimiseks. Hea tervisega põld tõstab ka meie söögilaua kvaliteeti!

Ajad soosivad taas reisimist ja võimalust tutvuda teiste lähipiirkonna LIFE’i projektidega! Keskkonnaameti eestvedamisel käis osa meist septembri keskpaigas Leedus, et vahetada kogemusi sealse integreeritud LIFE’i projektiga „NaturaLit“ (Optimizing the management of Natura 2000 network in Lithuania), mis suures osas tegutseb meiega sarnasel eesmärgil ja moel.