Eelmine nädal võõrustasime 18 Euroopa riigi LIFE’i programmi kontaktisikuid Mädapea tammiku mudakonnatiikidel, tutvustades neile väikeveekogude taastamist ja seeläbi mudakonna ja harivesiliku asurkonna päästmise katset!

Kahepaiksete teadlase Riinu Rannapi juhendamisel leidis rahvusvaheline seltskond väikeveekogudes kahlates harivesiliku munad, ühest ka emaslooma.

Huvi 9. ja 10. juunil Laelatu puisniidul korraldatud Sven Začeki fotokooli vastu oli suur ja Tartu ülikooli bioloogiabaasi terrass just paras koht säri mõõtmiseks – nimelt oli Sven tulnud selge visiooniga automaadi- ja avamehed säriaega mõõtma panna! Mis tal hästi ka õnnestus! Hiljem ei õnnestunud muidugi niisama hästi mõnda liikuvat looma (nt üle tee kapanud põtra) pildistada, sest lisaks avale tuli ju nüüd ka veel säri kruttida.

Tulemuspõhise toetuse rakendamiseks luha- ja rannaniitudel laekus sel kevadel Keskkonnaametile ühtekokku 23 sooviavaldust. Neist omakorda valiti välja 12 maahooldajat, kellega räägiti läbi tulemuspõhise toetuse kriteeriumid, arutati alapõhiselt eesseisvad väljakutseid ja võimalikke lahendusi ning seejärel sõlmiti järgnevaks viieks aastaks lepingud ühtekokku 10 taotlejaga 10 500 ha peale.

Kahel LIFE’i projektil – meil ja pärandniitude taastamise projektil „WoodMeadowLIFE” - oli võimalus külastada Tšehhi LIFE-IP projekti “Jednapriroda“, mis samuti nagu meie tegeleb pärandkoosluste taastamise ja hooldamisega.

Selle aasta algupoolel ühines meiega MTÜ Siuts ja ühes ühinguga kaks noort andekat inimest: tarkvarainsener Tanel Peet, kes on linnulaulurakenduse „Siuts“ looja ja arendaja ning veebiteenuste disainer Kaja Kruus, kes on äpi muheda disaini autor.   

Alates 10. maist saavad pärandniitude hooldajad taotleda PRIAst hooldustoetusi. Esimest korda on neil võimalik valida lisategevuseks loodusväärtuste hindamine oma hooldataval maatükil. Loodusväärtuste hindamiseks on välja töötatud ankeedid ja juhendmaterjal, ja nende täitmise eest saab lisatasu. 

Täna saatsime välja esimese pärandniiduteemalise infokirja 6000 Eesti maaomanikule, kellel on vähemasti üks hektar pärandniitu, teab ta siis seda või mitte!

Infokiri heidab valgust meie traditsioonilistele maastikele ja nende majandamise vajalikkusele ning annab nõu, mida teha, kui on soovi ja huvi oma maadel asuvaid pärandniite majandama hakata.

Keskkonnaamet kutsub ranna- ja luhaniitude majandajaid liituma tulemuspõhise toetusskeemiga. Kui traditsioonilise pärandniidu hooldamise toetuse puhul tuleb täita kõiki toetuse saamise tingimusi, siis tulemuspõhiste tegevuste valimisel võib niitmise ja karjatamise nõudeid Tartu ülikooli teadlaste ja Keskkonnaametiga kooskõlastatult pilootaladel muuta.