Ka sel aastal jälgis Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia töörühm rannaniitudel pesitsevate niidukahlajate koorumisedukust ning seiretulemused näitavad, et aasta märksõnaks on end rannaniitude asustanud rebased ning nende urud. Kokku jälgiti 178 pesa.

Ehkki on heinaaeg, siis just 2. juulil, mida oleme viimased viis aastat tähistanud pärandniitude päevana, vanarahva kalendri järgi tööd ei tehta. Seevastu kutsume sel päeval tähistama - kuidas just keegi saab ja tahab - Eesti maastikke ja pärandit. „Pärandniidud on Eesti ideaalmaastik, aastatuhandeid vana algkodu, mida me alateadlikult taga igatseme,“ ütles pärandniitude päeva tähistava kokkusaamise avasõnas kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Hanno Zingel. 

Matsalu rahvuspargi rannaniidud on niidukahlajate jaoks olulised pesitsusalad, kahlajate suurimateks vaenlasteks aga rannaniitudel saaki jahtivad väikekiskjad. Mida rohkem kasvab rannaniitudel puid ja põõsaid, seda suurem on ka rebaste, mäkrade ja mõnel puhul ka šaakalite võimalus maas asetsevate pesade juurde hiilida ning niitudel pesitsevate lindude munadega maiustada. 

Taluperemees Reedik Kivisoo on üles kasvanud hobuste ja pärandniitude keskel ning on üks neist, kes hoiab elus pärandkultuuri ja -maastikke.

Mahetalupidajad Krista ja Vallo Vilta Läänemaalt Nigula talust jagasid oma kogemusi pärandniitude taastamisest ja hooldamisest, tiigiäärsel alal aga oli uudistamiseks välja pandud tehnika, millega puisniite elujõulisena hoida.