Loodusteadlased LIFE’i projektist „Loodusrikas Eesti“ otsivad põllumehi, kes sooviksid katsetada oma viljapõllul nn lõokeselaikude ehk külvamata laikude jätmist. Katses saab osaleda 10 hektari või suurema teraviljapõlluga.

Häädemeeste vallas asuv Laulaste looduskaitseala on üks neist aladest, kus RMK taastab „Loodusrikas Eesti“ projekti käigus märgasid metsaelupaiku.

Kliimaminister Yoko Alender ja Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra tunnustasid täna, 28. jaanuaril silmapaistvamaid pärandniitude majandajaid, kes panustavad oma tegevustega Eesti kõige liigirikkamate maastike säilimisse ning elu hoidmisse maal.

28. jaanuaril tunnustame kolmandat korda Eesti parimaid pärandniidu majandajaid, meie elurikkuse ja maaelu hoidjaid! Meie selle aasta nominendid on Kalmer Visnapuu (Lääne-Virumaa), Ulvi Koov oma poegadega (Lahemaa), Veiko Ülejõe (Raplamaa), Linda ja Koit Tikk (Hiiumaa) ning Vallo ja Krista Vilta (Läänemaa).

Aasta Põllumees 2023 Airi Külvet (Puutsa talu) on üks neist seitsmest põllumehest, kes projekti „Loodusrikas Eesti“ käigus katsetab oma rohumaadel erinevaid agroökoloogilisi võtteid ning nende mõju saagikusele ning elurikkusele. Airi rajas meie projekti käigus kahele põllule (3,7 ha ja 15 ha) liigirikka kultuurrohumaa, mõlemat põldu plaanib ta hooldada portsjonkarjatades. 

Viiendas pärandniitude omanike ja hooldajate infokirjas on juttu niitude taastamistest Hiiumaal ja Iirimaal.

Kutsume pärandniitude taastamisest ja hooldamisest huvitatuid 30. jaanuaril virtuaalsele kohvihommikule ja Tartu ülikooli uuringusse.

Metsa raieküpsus kätte varem kui tema ökoloogiline küpsus ja vastuolu algab sealt, et väga paljud liigid saavad elada vaid enam kui saja-aastases metsas.

Projekti „Loodusrikas Eesti“ üks eesmärke on taastada terviklikult 20 rannaniitu Hiiumaal, Saaremaal ja Läänemaal. Muu hulgas hõlmab see puude ja põõsaste langetamist, veerežiimi taastamist, pilliroo tõrjumist ning väikekiskjate – kes ohustavad rannakarjamaadel pesitsevate kahlajate populatsiooni - piiramist. See on üsna suur väljakutse, sest taastatavaid maa-alasid on üle 300 ning neil aladel on rohkem kui 240 omaniku. Õnneks on üle 60% maaomanikest valmis looduskaitseliseks koostööks. Ühtekokku saab 2029. aastaks taastatud 400-450 hektarit rannaniite.