Tartu ülikooli põllumaastike elurikkuse töörühm on välja töötanud 30 ettepanekut EL põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue rahastusperioodi jaoks. Need põhinevad projekti käigus kaardistatud küsimustele ja probleemidele ning lähtuvad eesmärgist toetada elurikkuse säilitamist ja suurendamist põllumajandusmaastikel.

Nurmkana peetakse paigalinnuks, kes ei rända pikkade vahemaade taha, vaid püsib aasta läbi Eesti põllumaastikel. „Loodusrikas Eesti“ projekti käigus Eesti Ornitoloogiaühingu poolt läbi viidud nurmkana elupaigauuringud on aga näidanud, et nende lindude tegelik liikumine on üllatavalt aktiivsem ja mitmetahulisem kui seni arvatud.

2025. aastal – tundub – juhtus eriti palju just puisniitudel! Eestist läks UNESCO poole teele ideekavand puisniitude kandmiseks maailmapärandi nimekirja. Vahvaid sündmusi korraldab Eestimaa Looduse Fondi puisniidupank, meie sõsarprojektil PuisniiduLIFE sai valmis puisniitude vaimse kultuuripärandi uuring ja kaanelooks tegime intervjuu Peeter Paunmaaga, kel hooldada seitse hektarit puisniitu.

Sipa külas Rapla maakonnas asub ligi seitsmel hektaril Joona-Niine puisniit, mida on ligi kolmkümmend aastat hooldanud ja taastanud Vanamardi taluperemees Peeter Paunmaa. Enne teda hoolitses tollaste puiskarjamaade eest tema isa ja enne seda vanaisa. Praegu on puisniit ideaalses korras ning meelitab külla nii muinsuskaitse- kui ka loodusteadlasi, muudest huvilistest rääkimata.

Kevadel kutsusid meie Tartu ülikooli partnerid niiduhooldajaid ja -omanikke osalema küsitluses, mille kaudu kogusime sisendit EL järgmise rahastusperioodi põllumajanduspoliitika kujundamiseks, samuti soovisime saada tagasisidet Keskkonnaameti käivitatud nõustamisteenuse kohta.

Oktoobri lõpus võõrustas Alam-Pedja luhtade majandaja Viljar Ilves kümmet Lõuna-Eesti pärandniitude majandajat, aga ka ametnikke ja teadlasi, et demonstreerida luhahooldustehnikat, sh tänavu kasutusele võetud parve „Luhakass“, ja tulemuspõhise pilootprojekti tegevusi.

Kümme veel minna!

Kahepaiksed vajavad kudemiseks väikseid, kaladeta tiike, aga need on meie maastikelt kadumas. Kui taastame väikeveekogusid, anname kahepaiksetele taas kodu ja loome elupaiga ka paljudele teistele liikidele putukatest nahkhiirteni.

Üle-eestilise küsitluse põhjal valminud teadusartiklis uuriti, kuidas pärandniitude hooldajad hindavad praeguseid tingimusi ja toetussüsteeme ning mida võiks paremini teha, et looduse hüved ja kultuuripärand säiliksid ka edaspidi.

Kevadel pöördus meie poole Liis Kiviloo, kes pole mitte ainult Eesti kuulus võrkpallur, vaid ka Lidl Eesti kestliku ettevõtluse konsultant, et uurida, kuidas Lidl saaks meie projektiga koostööd teha ning suurema seltskonnaga Eesti loodusrikkusesse panustada!