Loodusrikas Eesti
LIFE-IP projekti "Loodusrikas Eesti" eesmärk on kaitsta ja taastada Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada meie metsades ja põllumaadel elavate liikide ja nende elupaikade seisundit.
Aastatel 2020-2029 katsetame ühes teadlaste, metsa- ja põllumeeste, maahooldajate ja kohalike kogukondadega erinevaid – nii traditsioonilisemaid kui ka innovaatilisemaid - looduskaitselisi tegevusi ja meetodeid ning anname praktilisi juhiseid, kuidas igaüks meist võiks tegutseda nii, et ei teeks oma käitumisega loodusele liiga, vaid – vastupidi – aitaks kaasa elurikkuse hoidmisele ja taastamisele. Tegeleme nelja suure teemaga: metsade, pärandniitude, loodushoidliku põllumajanduse ning liigikaitsega, ning nendega saab lähemalt tutvuda ülajaotuses.
Uudised
Kesselaiu loopealsete taastamisest sündis film
Et juba kinnikasvanud loopealseid uuesti karjamaana kasutusele võtta, tuleb seal eelnevalt kadakaid harvendada ja loomadele liikumisruum luua. See on töömahukas ettevõtmine, mida Eestimaa Looduse Fond ühes oma vabatahtlike talgulistega ikka ja jälle teeb.
Rannaniitudel tegutsevate väikekiskjate arvukuse reguleerimise pilootprojekt leidis rahvusvahelise tunnustuse
Euroopa jahimeeste katusorganisatsioon FACE andis 25. septembril Eesti Jahimeeste Seltsile üle auhinna märkimisväärse panuse eest looduse ja loomastiku heaks.
Sündmused
02. september
Pärandniidu väärtuste hindamise koolitus Soomaal
Keskkonnaamet korraldab Soomaal õppepäeva pärandniidu toetuse taotlejatele, kes valisid väärtuste hindamise lisategevuse.&
- Infopäev
- Pärandkooslused
- Algus kell 11:00
- Soomaa, Riisa küla (58.43661, 25.00825)
12. august
Pärandniidu väärtuste hindamise koolitus Lõuna-Eestis
Keskkonnaamet korraldab Lõuna-Eestis õppepäeva pärandniidu toetuse taotlejatele, kes valisid väärtuste hindamise lisatege
- Infopäev
- Pärandkooslused
- Otepää
02. juuli
Tähistame pärandniitude päeva!
Heinamaarjapäeval tähistame pärandniitude päeva, mis on niitude õierohkuse imetlemiseks just kõige õigem aeg! Meie pära
- Matk
- Inimene ja loodus
- Paljassaare rand, Tallinn
11. juuni
Lamminiidu väärtuste hindamise koolitus
11. juunil kell 10:00 toimub selle aasta esimene pärandniidu väärtuste hindamise õppepäev. Õppepäeval t
- Infopäev
- Pärandkooslused
- Kogunemine Kirbla külas Kasari jõe silla kõrval asuvas parklas (GPS: 58.732608, 23.985659)
17.-19. Mai
Tutvustame Türi lillelaadal võõrliike ja nende ohjamist
Tutvustame Türi lillelaadale tulijatele aedadest ühes aiajäätmetega plehku pannud võõrliike – kuldvitsi, pargitatraid,
- Infopäev
- Inimene ja loodus
- Kalevi tänav, Türi, Eesti
2023. aasta kevadest toimib Maa-ameti pärandniitude rendihuvi kaardirakendus KATRI, mis võimaldab näidata üles rendihuvi nii riigi- kui ka eramaadel paiknevate pärandniitude vastu.
"Osoon" pühendas terve saate taastavale põllumajandusele, kõneisikuteks kolm põllumeest - Sander Hiire (Mäemõisa Mullaelu), Airi Külvet (Puutsa talu) ja Martin Maante (OÜ Sadala Agro) -, kes kõik meie projektis põllumajandusmaastike elurikastamise ja mullatervisega tegelevad ning üha nutikamalt koostöös loodusega toimetavad.
Et juba kinnikasvanud loopealseid uuesti karjamaana kasutusele võtta, tuleb seal eelnevalt kadakaid harvendada ja loomadele liikumisruum luua. See on töömahukas ettevõtmine, mida Eestimaa Looduse Fond ühes oma vabatahtlike talgulistega ikka ja jälle teeb. Viiel järjestikusel suvel oleme ka projekti poolt õla alla panna ning seetõttu on ELF saanud muu hulgas toimetada Kesselaiu loopealsel.
Alates 2023. aasta suvest katsetame nelja invasiivse võõrliigi - pargitatarde, kuldvitste, pihlenela ja lumimarja - tõrjumist uudsete meetoditega. Tavapärase niitmise ja trimmerdamise kõrval töötleme võõrliike kuuma auru ja herbitsiidiga, katame vastupidava geotekstiiliga ning purustame taimi kettpurustiga. Tõrjekaitseid viib läbi Keskkonnaamet, kes eelnevalt kõigi 44 katseala omanikuga nende maadel tehtavate katsete osas kokkuleppe saavutas.
Astra Ait on üks kolmest 2022. aastal pärandniitude majandajate laureaadist!
Ta majandab Saaremaal Kuke külas 6,4 hektarit puisniitu, sedasama, kus ta juba lapsena käis koos vanematega koduloomadele heina tegemas. Kuigi ka tollasel heinamaal kasvas palju heintaimi ja käpalisi, pole see võrreldav praeguse puisniiduga. Astra on vähendatud põõsastikke, eemaldatud maast väljaulatuvaid kive ja kände. Kusjuures puisniitu taastades tuli põõsastikust välja 120 meetri pikkune kiviaed, mis Astra eestvedamisel uuesti korralikult üles lapiti. Omaette vaatepildiks puisniidul on kevadeti ja sügiseti karstiala üleujutus. Nii on puisniidust saanud meelispaik ka loodust nautivatele inimestele.
2022. aasta parima pärandniidu majandaja laureaat on Kalju Simpson. Miks?
Kalju hooldab 193 hektarit Kasari luhta ja seda juba enne igasuguseid toetusskeeme. Tema ise oli see, kes tuli tollasesse looduskaitsekeskusesse ja küsis luba hakata oma lapsepõlveluhtadel heina tegema.
Kahe viimase aastaga oleme taastanud 29 väikeveekogu Lääne-Virumaal, neli Harjumaal ja neli Läänemaal ning sellesuvisel väikeveekogude inventeerimisel selgus, et kahepaiksete liikide arv on neis tiikides tõusuteel!
Kuidas aga üldse luua kahepaiksetele sobivaid veekogusid, räägib Tartu ülikooli teadlane, kahepaiksete uurija Riinu Rannap. Veekogu rajamist ei pea ette võtma projekti korras, vaid seda saab teha ka iga aiapidaja ja maaomanik, kes on huvitatud, et tema õuel konnad, kes põllukahjurite, puukide ja teiste haigustekitajate arvukust reguleerivad, mõnusalt toimetada saaksid!
Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia professor Asko Lõhmus räägib, mida igaüks saaks meist teha metsade elurikkuse kaitseks – nii need inimesed, kel on oma puud ja mets kui ka need, kel oma metsa pole!
Millised on meie võimalused osaleda elurikkuse säilimises ja igaühe looduskaitses räägib Tartu ülikooli botaanika kaasprofessor Aveliina Helm, kes tegeleb projektis "Loodusrikas Eesti" pärandniitude ja nende jätkusuutliku majandamise ning põllumajandusmaastike elurikkusega.
Võõrliikide tekitatud majanduskahju kogu maailmas on väga suur. Euroopa Liidus on arvutatud selleks summaks 12 miljardit eurot aastas, mis on samas suurusjärgus Eesti riigi 2021. a eelarvega.
Loodusrikka Eesti projektis oleme tõrjumiseks valinud neli suurekasvulist taime - lumimari, pihlenelas, kanada ja sügis kuldvits ning vooljas ja sahhalini pargitatar -, kes on aiast plehku pannud ning kelle vohamine looduses on tõrjumas välja kohalikku floorat.