Loodusrikas Eesti
LIFE-IP projekti "Loodusrikas Eesti" eesmärk on kaitsta ja taastada Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada meie metsades ja põllumaadel elavate liikide ja nende elupaikade seisundit.
Aastatel 2020-2029 katsetame ühes teadlaste, metsa- ja põllumeeste, maahooldajate ja kohalike kogukondadega erinevaid – nii traditsioonilisemaid kui ka innovaatilisemaid - looduskaitselisi tegevusi ja meetodeid ning anname praktilisi juhiseid, kuidas igaüks meist võiks tegutseda nii, et ei teeks oma käitumisega loodusele liiga, vaid – vastupidi – aitaks kaasa elurikkuse hoidmisele ja taastamisele. Tegeleme nelja suure teemaga: metsade, pärandniitude, loodushoidliku põllumajanduse ning liigikaitsega, ning nendega saab lähemalt tutvuda ülajaotuses.
Uudised
Rannaniitudel tegutsevate väikekiskjate arvukuse reguleerimise pilootprojekt leidis rahvusvahelise tunnustuse
Euroopa jahimeeste katusorganisatsioon FACE andis 25. septembril Eesti Jahimeeste Seltsile üle auhinna märkimisväärse panuse eest looduse ja loomastiku heaks.
Võõrliigid ei tunne riigipiire ehk kuidas lätlased võõrliike tõrjuvad
Eike Tammekänd, Merili Lillemets
12.-13. augustil tutvusime Läti LIFE’i projekti LatViaNature käigus tehtavate võõrliikide tõrjetöödega. Tõrjetöid tutvustasid meile Jēkabs Dzenis, Jānis Saulītis ja Aiva Bojare Läti keskkonnaagentuurist, kellega koos käisime Kemeri ja Ragakapa loodusparkides ning Vecdaugava looduskaitsealal.
Sündmused
02. september
Pärandniidu väärtuste hindamise koolitus Soomaal
Keskkonnaamet korraldab Soomaal õppepäeva pärandniidu toetuse taotlejatele, kes valisid väärtuste hindamise lisategevuse.&
- Infopäev
- Pärandkooslused
- Algus kell 11:00
- Soomaa, Riisa küla (58.43661, 25.00825)
12. august
Pärandniidu väärtuste hindamise koolitus Lõuna-Eestis
Keskkonnaamet korraldab Lõuna-Eestis õppepäeva pärandniidu toetuse taotlejatele, kes valisid väärtuste hindamise lisatege
- Infopäev
- Pärandkooslused
- Otepää
02. juuli
Tähistame pärandniitude päeva!
Heinamaarjapäeval tähistame pärandniitude päeva, mis on niitude õierohkuse imetlemiseks just kõige õigem aeg! Meie pära
- Matk
- Inimene ja loodus
- Paljassaare rand, Tallinn
11. juuni
Lamminiidu väärtuste hindamise koolitus
11. juunil kell 10:00 toimub selle aasta esimene pärandniidu väärtuste hindamise õppepäev. Õppepäeval t
- Infopäev
- Pärandkooslused
- Kogunemine Kirbla külas Kasari jõe silla kõrval asuvas parklas (GPS: 58.732608, 23.985659)
17.-19. Mai
Tutvustame Türi lillelaadal võõrliike ja nende ohjamist
Tutvustame Türi lillelaadale tulijatele aedadest ühes aiajäätmetega plehku pannud võõrliike – kuldvitsi, pargitatraid,
- Infopäev
- Inimene ja loodus
- Kalevi tänav, Türi, Eesti
Alates 2023. aasta suvest katsetame nelja invasiivse võõrliigi - pargitatarde, kuldvitste, pihlenela ja lumimarja - tõrjumist uudsete meetoditega. Tavapärase niitmise ja trimmerdamise kõrval töötleme võõrliike kuuma auru ja herbitsiidiga, katame vastupidava geotekstiiliga ning purustame taimi kettpurustiga. Tõrjekaitseid viib läbi Keskkonnaamet, kes eelnevalt kõigi 44 katseala omanikuga nende maadel tehtavate katsete osas kokkuleppe saavutas.
Ettevõtjast loodusesõber Mario Talvist, kes võttis 13 aastat tagasi üle vanavanemate töö ja maad on üks kolmest 2022. aasta pärandniitude majandajate laureaadist ja ta naudib pärandkooslustel tegutsemist rohkem, kui oleks iial arvanud. Et kodune Põripõllu rannakarjamaa jäi väikeseks, on mitmed teisedki Saare- ja Muhumaa pärandniidud saanud uue eluvõimaluse ja mitu saarlast ja muhulast maapiirkonnas tööd.
Mariol on märkimisväärne kogemustepagas, sest julge pealehakkajana oli ta üks esimesi, kes hakkas saare mahukaid loopealseid ja puisniite taastama ja hooldama, koges ootamatusi, takistusi ja raskusi, millest omakorda on õppinud nii teised taastajad kui ka ametiasutused.
Ülle Tamm on üks kolmest 2021. aasta pärandniitude majandajate laureaadist! Miks? Sest tema ja ta naljakate nimedega veiste - Fanny (Fanny ja Aleksandri järgi), Laima (sündis siis, kui pererahvas oli Lätis), Juuli, Milvi, Nimetu ning lambapontšikutega hooldatavate pärandniitude kvaliteet on sedavõrd hea, et niite vaadates silm puhkab ja hing laulab.
Peale pärandniitude hoolduse on Ülle andnud olulise panuse I kaitsekategooria juttselg-kärnkonna elupaikade säilitamiseks, olles üks esimesi, kes oli nõus paarkümmend aastat tagasi võtma enda hoole alla šoti mägiveised ja lambad, kes hakkasid väheseid säilinud kõre elupaiku korras hoidma.
Astra Ait on üks kolmest 2022. aastal pärandniitude majandajate laureaadist!
Ta majandab Saaremaal Kuke külas 6,4 hektarit puisniitu, sedasama, kus ta juba lapsena käis koos vanematega koduloomadele heina tegemas. Kuigi ka tollasel heinamaal kasvas palju heintaimi ja käpalisi, pole see võrreldav praeguse puisniiduga. Astra on vähendatud põõsastikke, eemaldatud maast väljaulatuvaid kive ja kände. Kusjuures puisniitu taastades tuli põõsastikust välja 120 meetri pikkune kiviaed, mis Astra eestvedamisel uuesti korralikult üles lapiti. Omaette vaatepildiks puisniidul on kevadeti ja sügiseti karstiala üleujutus. Nii on puisniidust saanud meelispaik ka loodust nautivatele inimestele.
2022. aasta parima pärandniidu majandaja laureaat on Kalju Simpson. Miks?
Kalju hooldab 193 hektarit Kasari luhta ja seda juba enne igasuguseid toetusskeeme. Tema ise oli see, kes tuli tollasesse looduskaitsekeskusesse ja küsis luba hakata oma lapsepõlveluhtadel heina tegema.
Kahe viimase aastaga oleme taastanud 29 väikeveekogu Lääne-Virumaal, neli Harjumaal ja neli Läänemaal ning sellesuvisel väikeveekogude inventeerimisel selgus, et kahepaiksete liikide arv on neis tiikides tõusuteel!
Kuidas aga üldse luua kahepaiksetele sobivaid veekogusid, räägib Tartu ülikooli teadlane, kahepaiksete uurija Riinu Rannap. Veekogu rajamist ei pea ette võtma projekti korras, vaid seda saab teha ka iga aiapidaja ja maaomanik, kes on huvitatud, et tema õuel konnad, kes põllukahjurite, puukide ja teiste haigustekitajate arvukust reguleerivad, mõnusalt toimetada saaksid!
Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia professor Asko Lõhmus räägib, mida igaüks saaks meist teha metsade elurikkuse kaitseks – nii need inimesed, kel on oma puud ja mets kui ka need, kel oma metsa pole!
Viljar Ilves on üks kolmest 2021. aasta pärandniitude majandajate laureaadist! Miks? Sest ta on südamega looduskaitsele pühendunud pärandniitude hooldaja, kes panustab oma tööd, aega ja raha selle heaks, et Alam-Pedjal karjatavatel šoti mägiveistel oleksid head elutingimused, luhad hooldatud parimal võimalikul moel ja alade majandamine jätkusuutlik.
Viljar teeb entusiastlikult koostööd kaitseala loodusväärtusi uurivate teadlastega ning on esitanud mitmeid ettepanekuid alade teaduslikuks uurimiseks. Ta on osalenud nii ornitoloogilistel kui ka botaanilistel välitöödel ja tunneb oma alade elustikku väga hästi.
Millised on meie võimalused osaleda elurikkuse säilimises ja igaühe looduskaitses räägib Tartu ülikooli botaanika kaasprofessor Aveliina Helm, kes tegeleb projektis "Loodusrikas Eesti" pärandniitude ja nende jätkusuutliku majandamise ning põllumajandusmaastike elurikkusega.
Võõrliikide tekitatud majanduskahju kogu maailmas on väga suur. Euroopa Liidus on arvutatud selleks summaks 12 miljardit eurot aastas, mis on samas suurusjärgus Eesti riigi 2021. a eelarvega.
Loodusrikka Eesti projektis oleme tõrjumiseks valinud neli suurekasvulist taime - lumimari, pihlenelas, kanada ja sügis kuldvits ning vooljas ja sahhalini pargitatar -, kes on aiast plehku pannud ning kelle vohamine looduses on tõrjumas välja kohalikku floorat.