Kohtumisel kõlanud ettekanded näitasid üsna selget pilti: rannaniidud taastuvad kiiresti ja linnud tulevad rannaaladele tagasi kohe, kui võimalus avaneb, kuid nende pesitsusedukus sõltub endiselt paljudest teguritest – eelkõige niitude suurusest ja väikekiskjate survest.

Tänu pühendunud majandajatele on Kassari rannaniidud väga heas seisus

Tartu Ülikooli märgalade kaasprofessor Riinu Rannap selgitas, et paljudele rannaniitudel pesitsevatele kahlajatele -  olgu mainitud punajalg-tilder, tikutaja, liivatüll -  sobivad kõige paremini suured ja avarad niidualad ning tal on tohutu hea meel näha, kui palju on viimase paari aasta jooksul Kassari rannaalad avardunud. Näitavad ju ka uuringud, et head pesitsustingimused tekivad siis, kui rannaniit on vähemalt 100 hektari suurune ja keskmiselt üle 200 meetri lai. Oluline on ka ajutiste veesilmade olemasolu ning karjatamine, mis hoiab taimestiku sobivas seisus.

Kassari rannaniidud on ka taimestiku mõttes heas seisus, seal leidub mitmeid haruldasi rannikutaimi, näiteks rand-soodaheina, halli soolmaltsa ja peent jäneskõrva. Imelised on ka rannaniitude soolakud, kus kasvavad suuremat soolsust eelistavad taimed, nagu soolarohi, rand-soodahein ja nadahein, meenutas Kassari ratsatalu peremees Koit Tikk.

Kiivitaja ja punajalg-tildri arvukus on taastustrendis

Tartu Ülikooli doktorant Amaranta Adojaan tutvustas väga huvitavalt Hiiumaa rannaniitude seiretulemusi, mis näitavad mh ka seda, et hetkel pesitseb Hiiumaal kõige arvukamalt kiivitaja, talle järgneb punajalg-tilder. Kõige kehvemini käib aga tikutaja ja niidurüdi käsi ning kahlajate koorumisedukust reguleerib suuresti rebane. Reinuvader on majandajate sõnul nii ülbeks läinud, et teeb oma uru lausa linnupesa kõrvale lagedale väljale. Kähriku käsi käib seevastu halvasti ja teda linde kimbutamas pole.

Väikekiskjate jahi osas on meil käimas viies hooaeg, väikekiskjate jahipidamise võimalus kuni 15. aprillini on kirjutatud sisse ka uude jahipidamisseaduse eelnõusse.

Kohtumise lõpetas arutelu, kus rääkisime nii taastamistööde praktilistest küsimustest kui ka kohalike inimeste rollist rannaniitude hoidmisel. Ilma inimesteta, kel kohalik elu südameasjaks, ei teeks me midagi.  

Rannaniitude taastamine koostöös maaomanike ja hooldajatega on üks „Loodusrikas Eesti“ projekti mahukamaid töid. 10 aladest asub Hiiumaal, teine 10 Saaremaal ja Matsalus.  Taastamistööde käigus langetatakse puid ja põõsaid, piiratakse pilliroogu, taastatakse veerežiimi ning vajadusel vähendatakse väikekiskjate arvukust.