Autor: sadkvrbo
Enamasti on kõige parem viis elupaiga seisundi hoidmiseks ja parandamiseks see, kui inimene edaspidi ala looduslikku arengusse ei sekku.
Siiski on siin ka erandeid: kuna varem kuivendatud kaitsealuse soometsa looduskaitseline väärtus võib toimiva kuivendussüsteemi tõttu pidevalt langeda, on sealne taastamistegevus (kuivendussüsteemi sulgemine) vajalik ka juba ala seisundi hoidmiseks, kuigi enamasti on taastamise eesmärk siiski ala seisundi parandamine.
Märja metsaelupaiga taastamisel on põhieesmärk kuivenduse mõju vähendada ehk siis kraavid sulgeda. Tavaliselt ei piisa kraavi sulgemiseks ühest tammist, sest märjal ajal pühiks suurvesi selle lihtsalt minema. Seepärast rajatakse kraavile mitu tammi või suletakse kraav pinnasega täies ulatuses.
Üldjuhul tehakse pinnasetöid ekskavaatoriga. Selleks, et nii suur masin saaks liikuda, tuleb kraaviäärsetelt sihtidelt enamasti puud eemaldada. See on üks negatiivne tegur, mis taastamisega kaasneb. Kraave saab talgute korras ka käsitsi sulgeda, kuid selliseks suuremahuliseks labidatööks on keeruline inimesi leida. Teatud juhtudel on nii siiski tehtud.
Taastamise käigus või sellele järgnenud muutuste tõttu võivad saada kahjustada ala olemasolevad loodusväärtused (haruldased liigid või väljakujunenud metsakooslused, kus kasvavad vanad puud). Taastamine on üsna kulukas ning jätab suurte masinate kasutamisel märkimisväärse kliimajalajälje. Seetõttu ei tehta taastamistöid kergekäeliselt, vaid otsitakse esmajoones alasid, mis on inimtegevusest nii rikutud, et looduslik taastumine võtaks väga palju aega.
Tuleb jälgida ka kuluefektiivsust. Näiteks väljakujunenud kõdusoometsas ei taastu sooprotsessid mõistliku aja jooksul ning kõrgele tõstetud veetaseme korral suur osa väljakujunenud puistust ilmselt hävib. Seega tuleb taastamisel eelistada alasid, mille väärtust märja metsaelupaigana saab efektiivsemalt tõsta.
Nii märja kui ka kuiva metsaelupaiga puhul võivad taastamistegevuste hulka kuuluda puistu hõrendamine raiega ja looduslikuma puuliigilise koosseisu kujundamine, samuti surnud puidu tekitamine.
Enamasti on kõige parem viis elupaiga seisundi hoidmiseks ja parandamiseks see, kui inimene edaspidi ala looduslikku arengusse ei sekku.
Siiski on siin ka erandeid: kuna varem kuivendatud kaitsealuse soometsa looduskaitseline väärtus võib toimiva kuivendussüsteemi tõttu pidevalt langeda, on sealne taastamistegevus (kuivendussüsteemi sulgemine) vajalik ka juba ala seisundi hoidmiseks, kuigi enamasti on taastamise eesmärk siiski ala seisundi parandamine.
Märja metsaelupaiga taastamisel on põhieesmärk kuivenduse mõju vähendada ehk siis kraavid sulgeda. Tavaliselt ei piisa kraavi sulgemiseks ühest tammist, sest märjal ajal pühiks suurvesi selle lihtsalt minema. Seepärast rajatakse kraavile mitu tammi või suletakse kraav pinnasega täies ulatuses.
Üldjuhul tehakse pinnasetöid ekskavaatoriga. Selleks, et nii suur masin saaks liikuda, tuleb kraaviäärsetelt sihtidelt enamasti puud eemaldada. See on üks negatiivne tegur, mis taastamisega kaasneb. Kraave saab talgute korras ka käsitsi sulgeda, kuid selliseks suuremahuliseks labidatööks on keeruline inimesi leida. Teatud juhtudel on nii siiski tehtud.
Taastamise käigus või sellele järgnenud muutuste tõttu võivad saada kahjustada ala olemasolevad loodusväärtused (haruldased liigid või väljakujunenud metsakooslused, kus kasvavad vanad puud). Taastamine on üsna kulukas ning jätab suurte masinate kasutamisel märkimisväärse kliimajalajälje. Seetõttu ei tehta taastamistöid kergekäeliselt, vaid otsitakse esmajoones alasid, mis on inimtegevusest nii rikutud, et looduslik taastumine võtaks väga palju aega.
Tuleb jälgida ka kuluefektiivsust. Näiteks väljakujunenud kõdusoometsas ei taastu sooprotsessid mõistliku aja jooksul ning kõrgele tõstetud veetaseme korral suur osa väljakujunenud puistust ilmselt hävib. Seega tuleb taastamisel eelistada alasid, mille väärtust märja metsaelupaigana saab efektiivsemalt tõsta.
Nii märja kui ka kuiva metsaelupaiga puhul võivad taastamistegevuste hulka kuuluda puistu hõrendamine raiega ja looduslikuma puuliigilise koosseisu kujundamine, samuti surnud puidu tekitamine.
