11. september 2024
Eike Tammekänd, Merili Lillemets
Võõrliigid ei tunne riigipiire ehk kuidas lätlased võõrliike tõrjuvad
12.-13. augustil tutvusime Läti LIFE’i projekti LatViaNature käigus tehtavate võõrliikide tõrjetöödega. Tõrjetöid tutvustasid meile Jēkabs Dzenis, Jānis Saulītis ja Aiva Bojare Läti keskkonnaagentuurist, kellega koos käisime Kemeri ja Ragakapa loodusparkides ning Vecdaugava looduskaitsealal.
Kui Riia poole sõita, olete kindlasti pannud tähele, et Läti teede ääres kasvab rohkelt kanada kuldvitsa. See on ka üks neist taimedest, mida Läti keskkonnaagentuur projekti käigus tõrjub, kasutades tõrjemeetoditena erineva sagedusega niitmist, freesimist ja konkurentstaimede külvamist, lisaks veel kündmist, multšimist ja rohimist.
Kanada kuldvits vallutab ka Eestit ja ka meie paari erinevat tõrjemeetodit katsetame, oli kogemuste vahetamine väga kasulik.
Lisaks tõrjuvad lätlased verevat lemmmaltsa, lisaks muudele tõrjemeetoditele (aurutamine, freesimine, konkurentstaimede külvamine, rohimine ja multšimine) ka ala hobustega karjatades. Kiiresti leviva saarvahtra kände töötlevad nad herbitsiidiga, lisaks koorivad puutüve, rohivad noori taimi, freesivad, künnavad, niidavad ja multšivad.
Lisaks tõrjuvad lätlased tähk-toompihlakat, sh seda pildi peal oleva käsivahendiga välja juurides, traktoriga välja sikutades, kände herbitsiidiga töödeldes ja niites. Eestis tähk-toompihlakat ega saarvahtrat veel ei tõrjuta, kuid mõlemad liigid näitavad ka meil üles invasiivsust.
Taimede aurutamisel kasutavad lätlased Kärcheri kuumaaurumasinat, mis sarnaneb Eestis katsetatava HeatWeed masinaga.
Loodusele ja inimesele ohtlike invasiivsete võõrliikide tõrje on töömahukas ja kallis, mistõttu on väga oluline ka teiste maade kogemustest õppida ja vältida uute võõrliikide Eesti loodusesse sattumist. Ennetades ja kiirelt reageerides säästame meie loodust, iseendid ja raha.