Viimaste aastate uuringud näitavad, et väikekiskjate ebaloomulikult kõrge arvukus ohustab rannaniitude linnustikku ja et seeläbi kannatab ka mitu juba praegu kehva käekäiguga kaitsealust linnuliiki, kütitakse järgmise kahe kuu jooksul Eesti Jahimeeste Seltsi kohalike kütikogukondadega viiel Tartu ülikooli uuringualal väikekiskjaid.

Jahti peetakse rebasele, šaakalile ja kährikule ning lindude kaitseks ette võetud tegevusi saab kevadisel pesitusperioodil hinnata seeläbi, kui edukalt poegade koorumine õnnestus.

Tartu ülikooli doktorandi, looduskaitsebioloogi Triin Kaasiku sõnul on eelneval kolmel aastal Lääne-, Pärnu- ja Hiiumaal läbi viidud teadusuuringu tulemused kurvad: „Kuigi looduses ongi nii, et rebane sööb alati mõned linnupesad ära, siis hetkel on rannaniitudel midagi valesti: pesarüüste tagajärjel hävib koguni 86% maas pesitsevate lindude pesadest. Seega pole populatsioonide taastootmine jätkusuutlik ja näiteks niidurüdi ning tutka kohalikud populatsioonid on hävimisohus.“

Kaasiku uuringust selgus, et väikekiskjatest on ülekaalukalt peamine lindude pesarüüstaja rebane, Läänemaal ja Pärnumaal ka šaakal.

Jahimeeste Seltsi projektijuht Jaanus Vaiksoo lisab, et jahimehed on projektis osalemisest ja uurimistöö tulemustest väga huvitatud, et saada seeläbi teada, kas küttimine toob pesarüüstele leevendust. „Kui saame anda oma panuse Eesti linnustiku kaitsmisele, siis ka see on meile väärtus ja eesmärk omaette.“

Pilootprojekt „Väikekiskjate arvukuse reguleerimine liigikaitseliselt olulistel rannaniitudel“ on osa 20 rannaniidu taastamisest Lääne-Eestis, mille käigus laiendame niidupindala ning võtame maha niite ümbritsevaid loodusväärtuseta kuivi puistuid. Mida rohkem on niidualadel puudetukke ja põõsastikke, seda sobivam on ala ka rebastele ja kährikutele, kes hõlpsasti seal peidukoha leiavad.

Lisainfo:
Jaanus Vaiksoo, Eesti Jahimeeste Selts, 552 6032
Triin Kaasiku, Tartu ülikooli zooloogia osakond, 524 0989
Eike Tammekänd, Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja, 5699 6334