9. oktoober 2025
Liis Kasari-Toussaint
Eesti pärandniitude hooldajate hääl jõudis rahvusvahelisse teadusajakirja
Üle-eestilise küsitluse põhjal valminud teadusartiklis uuriti, kuidas pärandniitude hooldajad hindavad praeguseid tingimusi ja toetussüsteeme ning mida võiks paremini teha, et looduse hüved ja kultuuripärand säiliksid ka edaspidi.
Artikkel “Challenges and solutions in managing semi-natural grasslands: insights from Estonia” ilmus tuntud ajakirjas Biological Conservation.
Pärandniidud on kujunenud sajandite jooksul mõõduka niitmise ja karjatamise tulemusel. Liigirikkad niidud on ühed Euroopa olulisemaid elupaiku, kuid viimase sajandi jooksul on nende pindalast kadunud ligi 90% – peamiselt põllumajanduse intensiivistumise ja niitmise ning karjatamise vähenemise tõttu. Teadusajakirjas avaldatud uuring põhineb 280 hooldaja veebiküsitlusel ja 91 intervjuul, mis annavad põhjaliku ülevaate hooldajate motivatsioonist, raskustest ja ootustest. Küsitlus viidi algselt läbi Eesti pärandniitude majandamise jätkusuutlikkuse uurimuse raames (Holm jt, 2019).
Tulemused näitavad, et kuigi hooldajad väärtustavad elurikkust, traditsioone ja maastiku ilu, takistavad jätkusuutlikku majandamist mitu asjaolu – vähene tasuvus, jäigad hooldusnõuded, piiratud nõustamisteenus ning keerukas halduskoormus ja rendisuhted.
Autorid rõhutavad, et tulevikupoliitika peaksid olema paindlikum ja tulemuslikum, arvestades kohalike keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike tingimustega. Tulemustele orienteeritud toetused, nõustamisteenuse arendamine ja parem koostöö hooldajate, maaomanike ning ametkondade vahel aitaksid pärandniitude säilimist oluliselt toetada.
Neid põhimõtteid rakendab osaliselt juba ka LIFE-IP „Loodusrikas Eesti“ projekt, kus pilooditakse tulemuspõhist toetusskeemi ja edendatakse mitmekesise majandamise tavasid. Projekti raames on loodud ka uuenduslik pärandniitude rendirakendus ning käivitatud maaomanikele suunatud nõustamisteenus. Siiski vajab tõhus ja hooldajaid toetav süsteem veel edasiarendamist.
See uurimus pakub väärtuslikku teavet mitte ainult Eesti jaoks, vaid ka teistele Euroopa piirkondadele, kus sarnased pool-looduslikud rohumaad vajavad tulemuslikku ja jätkusuutlikku majandamisplaani.