28. Mai 2024
Kaidi Tingas
Maaülikoolis valminud analüüs võimaldab hinnata looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu igal kaitsealusel metsaeraldisel
Keskkonnainvesteeringute keskuse ja Eesti Erametsaliidu juhitud erametsameetmete uuendamise töörühma tellitud Maaülikooli töö “Natura 2000 metsaaladele seatud piirangute tõttu maaomanikul saamatajääva sissetuleku arvutamise metoodika“ on saanud täiendust ja seetõttu on võimalik teha ülevaade, kuidas võiks edaspidi kaitstavate alade hüvitismäärasid senisest täpsemalt arvestada.
Kui esialgu tehti metoodika väljatöötamiseks arvutusi vaid üksikute kaitstavate alade kohta, siis selleks, et analüüsida hüvitismeetme uuendamise võimalust Eestis tervikuna, tellisime lisaarvutused kõigi Eesti kaitsealuste erametsade kohta eraldiste kaupa. Igale kaitse all olevale metsaeraldisele arvutati kaitse tõttu iga-aastaselt saamata jäänud tulu, võttes sh arvesse metsatüüpi, puiduvaru ja täpseid kaitsenõudeid.
Nüüdseks on Maaülikool täiendavad arvutused teinud ning saame hakata kujundama saamata jäävat tulu hästi arvesse võtvaid erametsatoetusi.
Maaülikooli uue metoodika ja selle järgi tehtud arvutuste põhjal järeldame:
- Arvestades piirangute ulatust ja saamata jäänud tulu on sihtkaitsevööndites (sh piiranguvööndi ja hoiualade metsaelupaikades) viimase viie aasta keskmiste puiduhindade jt sisendite hindade alusel õiglane hüvitise määr keskmiselt 134 eur/ha ja viimase kolme aasta keskmiste hindade alusel 167 eur/ha. Eraldiste kaupa olid hüvitise määrad küllaltki varieeruvad. Seda mõjutab, kui vana ja kui produktiivne on mets ning millised tegevused oleks metsas võimalikud ilma kaitseta. Praegu makstakse 134 eurot/ha erametsaomanikele range kaitsega aladel. 2023. a hindade järgi kujunes keskmiseks ühikuhinnaks 197 eur/ha.
- Piiranguvööndites kujunes praeguseid piiranguid arvestades viimase viie aasta keskmiste hindadega hüvitise keskmiseks määraks 30 eur/ha. 2023. a hindade järgi kujunes keskmiseks ühikuhinnaks 40 eur/ha. Kui arvesse võtta ka plaanitavad muudatused looduskaitseseaduses, millega keelatakse kaitstavatel aladel lageraie, kujunes hüvitiseks 61 eurot hektari kohta.
Kliimaministeerium hindab nüüd, kuidas uue metoodika abil kujundada õiglased hüvitismäärad nii, et ka protsess ise oleks võimalikult bürokraatiavaba.
Projekti „Loodusrikas Eesti“ käigus algatatud looduskaitseliste piirangute hüvitamise süsteemi uuendamist veavad projektipartnerid Keskkonnainvesteeringute keskus ja Erametsaliit.
Arutelu, kuidas valminud tööd kõige paremini rakendada, peetakse 10. juunil Keskkonnainvesteeringute keskuses koos Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti, Erametsaliidu, Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja Eestimaa Looduse Fondiga.
Alam-Pedja foto autor: Anneli Palo