Juurdepääsetavus

Eesti looduses levib umbes 1000 võõrliiki, neljaga neist pistab rinda meie projekt. Sel suvel käis pargitatarde, kuldvitste, lumimarja ja pihlenela tõrjetöid vaatamas ka „Osooni“ meeskond, kes  pärast seda, kui nad olid pargitatratihnikusse roninud ja sealt ikka eluga pääsenud, oli eriti huvitatud Eestis looduskaitsetöödes esmakordselt kasutuses olevast arumasinast!

Eile ilmus meie kolmas pärandniitude infokiri, mis potsatab 6000 pärandniidu omaniku postkasti, kuid on lugemiseks muidugi kõigile!

Viimaks on käivitunud ka Tartu ülikooli teadlaste ja loodushoidlikest põllumajandusvõtetest huvitatud talunike omavaheline koostöö, mille käigus katsetatakse erinevaid toidutootmist ja loodushoidu ühendavaid praktikaid, eesmärgiga suurendada mullaviljakust, tõhustada tolmeldamist, suurenda põldude elurikkust ja edendada looduslikku kahjuritõrjet.

Projekti käigus loodud ja Keskkonnaameti kureeritud märgade metsade tegevuskava eelnõu seab eesmärgiks, et 2030.

Keskkonnaamet on esimese pääsukese lendu lasknud ning värskelt avaldatud hankes ootavad taastajaid ka „Loodusrikas Eesti“ projektis taastatavad rannaniidud Aandi, Laheküla, Tohvri, Tärkma II, Taguküla laidude projektialadel Hiiumaal, Tahu projektialal Läänemaal ja Rootsiveres Saaremaal.

Peagi saab uue keskkonnameetmena hakata taotlema toetust põllumajandusmaal olevate väärtuslike püsirohumaade säilitamiseks. Väärtuslik püsirohumaa on selline niit, mis erinevalt pärandniidust võib olla millalgi küntud ja kultuurrohumaal kasutatavate liikide-sortidega külvatud, kuid on nüüdseks juba taas valdavalt looduslike taimedega ja üsna liigirikas.

Kui peaks nimetama projekti mõne ettevõtmise, mis kohe algusest peale on läinud nii nagu on pidanud minema, siis on see just kahepaiksete sigimisveekogude taastamine. Sel aastal lisandus Ropka-Ihaste looduskaitsealale seitse, Otepää loodusparki 15 ja Alatskivi maastikukaitsealale üks väikeveekogu.