13. november 2024
Annaliisa Kaaremaa, Krista Takkis
Tulemuspõhised põllumajandustoetused aitavad taastada põllumaastike elurikkust
9.–11. oktoobril peeti Leuvenis, Belgias LIFE’i projektide ühisseminar, kus räägiti tulemuspõhiste toetuste rakendamisest ja selle mõjust elurikkusele. Kohtumisel osalesid põllumajandusteemadega tegelevad projektid, kes arutasid uue toetussüsteemi katsetamise esimeste tulemuste ja väljakutsete üle.
Kõlama jäi, et tulemuspõhiste toetustega soodustatakse loodushoidlikku majandamist, makstes suuremaid toetusi elurikkamate ja looduse hüvesid toetavate põllumaade eest. Seega saavad tulemuspõhised toetused olla heaks tööriistaks elurikkuse kriisi lahendamisel ning pakkuda talunikele stiimuleid looduse hüvede loomiseks ja säilitamiseks nende maadel. Arutluste käigus jäi kõlama alljärgnev.
Ökosüsteemi olulisus: Kuna toidutootmine sõltub loodusest, olgu selleks siis mulla tervis, tolmeldamine või kahjuritõrje, on elurikkuse säilitamine otseselt seotud toidujulgeolekuga.
Talunike õiglane toetamine: Euroopa Liidu looduse taastamise määruse kohaselt peab talunikke ökosüsteemiteenuste (olgu sees siis näiteks põllumajanduslindude ja liblikate arvukuse tõus või süsiniku sidumine) edendamisel õiglaselt toetama.
Elurikkuse krediidiskeem: Nii nagu süsinikukrediidi kauplemisskeem, aitaks ka elurikkuse krediidisüsteem ettevõtetel oma panust looduse taastamisse esile tõsta, motiveerides seeläbi eraraha investeerimist looduskaitsesse.
Kohtumisel saime hulganisti ideid, kuidas oma projektis edasi tegutseda. Et tootjateni jõuab info toetuste eesmärkidest ja väärtustest eelkõige kommunikatsiooni abil, on võtmetähtsusega ekspertide, rahastajate ja talunike tihe suhtlus. Oluline on senisest enam koolitada olemasolevaid eksperte justnimelt ökosüsteemiteenuste ja looduse hüvede vallas, niisama tähtis on muuta toetuste süsteem läbipaistvamaks ja arusaadavamaks see, mille eest ja kuidas toetusi makstakse. Näiteks on Iiri Corncrake LIFE projektis kaks tiimiliiget, kes tegelevadki ainult kogukonna kaasamisega. Tänu kaasamisekspertidele, suutsid nad saavutada hea koostöö projekti suhtes esialgu pigem vaenuliku kogukonnaga.
Suurem peaks olema ka põllumajanduse haridusasutuste roll: baasteadmised elurikkuse olulisusest ja looduse taastamisest peaksid olema osa põllumajanduslikust haridusest.
Siiski ei tähenda tulemuspõhine lähenemine ainult suuremat rahalist tuge, vaid ka usalduse kasvatamist ja talunike töö väärtustamist. Trahve peaks vältima, sest karistused pärsivad talunike otsustusjulgust ja vähendavad huvi osaleda looduse taastamistöödes.
Väga palju rõhutati kasutajasõbralikke IT-süsteemide olulisusele, mis toetavad andmete kogumist ja liikumist eri asutuste vahel. Näiteks Sloveenia tulemuspõhises toetusskeemis hindavad taotlejad oma niite mobiilirakenduse abil. Taotlejad registreerivad rakenduses niidualal leiduvad indikaatorliigid, mille määramiseks saab kasutada õite värvi, seejärel avaneb rakenduses värviga seotud liikide nimekiri, kust taotlejad saavad liike valida. Lõpptulemusena arvutab rakendus alale skoori ja saadab selle automaatselt toetusi haldavale asutusele, mis teeb makse vastavalt saadud skoorile. Elurikkust toetavad ka brändid, nt arendatakse Taanis brändi “Nature Meat”, mis tõstab esile keskkonnahoidlike toodete eelised.
LIFE-projektide üritusel toodi esile vajadus suurema usalduse ja koostöö järele kõigi osapoolte vahel, et tulemuspõhised toetused saaksid maksimaalselt kaasa aidata elurikkuse säilitamisele ja taastamisele kogu Euroopas.
Meie endi põllumaastike elurikastamisest ning Flandria, Austria ja Valloonia näidetest saab ülevaate siit.