2050. aastaks on seatud eesmärk, et soodsas seisundis märgasid metsaelupaiku on säilinud ühtekokku 126 000 hektaril, neis elutsevate liikide, nagu nt musta toonekure, valgeselg-kirjurähni ja metsise ohustatus on vähenenud ja turvast akumuleerivate metsade pindala on suurenenud. 

Eestis on loodusdirektiivi elupaigatüüpidele vastavaid märgade metsade elupaiku säilinud ainult 10% ajaloolisest pindalast

Märjad metsad ja sood seovad mulda ja turbasse süsinikku, kaitsevad põhjavett ning reguleerivad üleujutusi ja tervikuna kogu maastiku veerežiimi. Märgade metsade seisundi parandamine ei paranda ainult ohustatud põlismetsade ja sooliikide seisundit, vaid on oluline abinõu kliimamuutustega kohanemiseks ja liigirikkuse säilitamiseks.

Mis need „märjad metsad“ on?

Selle mõiste alla on koondatud EL loodusdirektiivi elupaikadele vastavad metsad, mis kasvavad alaliselt niisketes või ajuti üleujutatavates kohtades. Tegevuskava koostaja Meelis Suurkask kirjeldab neid metsi nii: „Tegemist on väga salapäraste metsadega. Mõned metsad on aeg-ajalt veega üle ujutatud, nii et võib paadiga puude vahel sõita ning murdunud tüvel pikniku pidada. Teised metsad on kõrgete juuremätastega, mille vahel helgib vesi ning kollase võhumõõga tihnikud ulatuvad rinnuni. Nii kui seisma juhtud jääma, ümbritseb sind must pinisev sääsepilv. Aga tegemist võib olla ka valgusküllase rabarinnaku männikuga, kus kevadel võitlevad metsisekuked ja kesksuvel valendab metsaalune sookailu õitest ning õhk paneb pea ringi käima. Ja kui veab, võib metsa alt korjata kollaseid rabamurakaid. Või siis jõekaldal laiuv vanade tammede, pärnade ja saartega mets, kus puuhiidlased sirutavad oma oksad jõe kohale ning koprapojad on rajanud oma liumäed savisele kaldanõlvale suure jalaka varju.“

Niisiis on märjad metsad meile kõigile tuttavad paigad, mille säilimist soovime ka tulevikus! Täpsemalt kuuluvad Eestis märgade metsaelupaigatüüpide alla soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad, lammi-lodumetsad ja laialehised lammimetsad. Käesolev tegevuskava hõlmab ka nendest metsaelupaikadest kujunenud kõdusoometsi.

Märgade metsaelupaikade seisund on halb kogu Euroopas, viimastel sajanditel on Euroopas märgi metsi ulatuslikult kuivendatud ja raiutud ning metsade asemele on rajatud põllud. Kuivenduse tulemusena on muutunud taimestik ning paljude liikide elupaigad on hävinenud.

Kaitsekorralduslikud tegevused

Tegevuskava näeb ette kaheksa meedet märgade metsaelupaikade seisundi parandamiseks, sh nende looduslikkuse taastamise (peamiselt loodusliku veerežiimi taastamine) ja optimaalse kaitsekorra kehtestamise (metsakooslusi saab tõhusalt kaitsta sihtkaitsevööndis ja reservaadis). Metsaelupaigatüüpide leviku andmete kaasajastamiseks on oluline elupaigatüüpide leviku kaardistamine.

Märgade metsade esmasteks taastamiseks on „Loodusrikas Eesti“ projektis valitud välja 10 ala 3500 hektaril, mille taastamistööd algavad 2024. aastal, aga tegevuskava seab vaheeesmärgi ka aastaks 2030 ja lõppeesmärgi aastaks 2050.   

Tegevuskava täitmine on tulemuslik, kui aastateks 2030 ja 2050 seatud eesmärgid on täidetud.

Palju tegevuskava elluviimine maksab?

Märgade metsaelupaigatüüpide säilitamiseks ja taastamiseks vajalike tegevuste jaoks on perioodiks 2023-2031 prognoositud 23,3 mln eurot.

Tegevuskava koostajad

Tegevuskava koostas laiulatuslik töögrupp, kuhu kuulusid Keskkonnaameti, Kliimaministeeriumi, Tartu ja Tallinna ülikoolide, Eestimaa Looduse Fondi, RMK ja Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi esindajad.

Avaliku arutelu peame 7. novembril kl 13 Teamsis.