2. september 2024
Kaidi Tingas
Tartus kogunes 700 looduskaitsjat
Eelmisel nädalal kogunes Tartusse ökoloogilise taastamise konverentsile 700 teadlast, praktikut ja poliitikakujundajat 47 riigist, kelle südameasjaks elurikkuse hoidmine, looduse ökoloogiline taastamine ja senisest nutikam koostöö inimese ja looduse vahel. Euroopa looduslikest elupaikadest on kahjustunud ja vaesunud enam kui 80%. Eelmisel nädalal jõustunud Euroopa looduse taastamise määrusega soovitakse seda olukorda otsustavalt muuta.
Ligi 400 teadusettekande vahel oli konverentsil osalejatel võimalik võtta osa ka matkadest Eesti loodusesse ja tutvuda meie kogemustega erinevate ökosüsteemide taastamisel ja hoidmisel. Teekondi, mille vahel valida, oli suisa 25.
„Loodusrikas Eesti“ viis bussitäie rahvast kahepaiksete sigimisveekogude juurde – projekti esimese nelja aastaga oleme kahepaiksete uurija Riinu Rannapi eestvõtmisel taastanud 60 väikeveekogu üle Eesti, 40 taastamine on veel ees.
Lisaks käisime (tehes vahepeatuseks supluse Äntu järvedes) Sadala Agros, et näidata esimesi katsetusi traditsioonilise põllumajandusmaastiku rikastamiseks loodusega.
Seitse innovaatilist põllumajandustootjat, kes juba teavad, et ainult koostöös loodusega saab edaspidi põldu edukalt harida, on projekti käigus ning koos Tartu ülikooli teadlastega rajanud näidisalad, kus jälgitakse erinevate agroökoloogiliste võtete mõju saagikusele ning elurikkusele.
Olime ka muudmoodi konverentsil hästi esindatud: looduskaitsebioloogia professor Asko Lõhmus, kelle töögrupp veab meie projektis metsade taastamistegevusi, andis konverentsi avapäeval filosoofilise sissevaate looduse taastamisse, tuues publiku ette Viis Suurt Tundmatut, millega ökosüsteemide taastamisel silmitsi seisame.
Keskkonnaameti pärandniitude hooldajate nõustamisteenuse juht Annaliisa Kaaremaa andis ülevaate väärtus- ja tulemuspõhisest toetussüsteemist, mida projektis välja arendame, ning Tartu ülikooli maastike mitmekesisuse töörühm tegi posterettekande põllumajandusmaastike rikastamisest looduselementidega. Lisaks pidas ettekande entomoloogia teadur Virve Sõber, kes veab meie projektis Eesti esimest tolmeldajate tegevuskava kokkupanekut.
Last but not least, taastamisökoloogia professor Aveliina Helm on paljude muude ametite kõrval ka konverentsi korraldanud ökoloogilise taastamise ühingu (SER Europe) komitee liige ja paljude meie projekti ideede generaator.
Rahvusvaheline SERE 2024 konverents lõppes Tartu deklaratsiooni vastuvõtmisega, mis annab suuna Euroopa looduse taastamise määruse elluviimiseks.