Kui seni on meil kasutuses kaks summat – üks, mis kompenseerib erametsaomanikule saamata jääva tulu sihtkaitsevööndi aladel, ja teine, mis piiranguvööndis, siis projekti eesmärk on töötada välja õiglasem Natura 2000 hüvitise arvutamise metoodika, mis arvutab saamata jäänud tulu lähtuvalt boniteediklassidest ja kasvukohatüübist võttes seejuures arvesse RMK hinnastatistika puuliikide ja sortimentide kaupa.

Lühidalt - õiglasema hüvitise hinna arvutamisel võetakse arvesse talumiskohustust (avaliku hüve tagamise kohustus ja vastutus ning selle korraldamiskulud) ning puidu eest saamata jäänud tulu. Seejuures sõltub toetussumma suurus esimesel juhul piirangu rangusest ja teisel juhul puidu eest saamata jäänud tulust, mis oleneb boniteedi või mulla tüübist.

Igast konkreetsest kasvukohatüübist lähtuv arvutuskäik eeldab muidugi ka seda, et kogu info on kättesaadav metsaregistris või Eesti looduse infosüsteemis, mis on ka parasjagu korrastamisel. Samuti peab enne hüvitiste rakendamist tegelema LIDAR-andmete kättesaadavusega neil aladel, kus puuduvad metsaregistri andmed.

Koosolekul osalejad olid seisukohal, et uus metoodika on väga suur samm edasi õiglasema hüvitiste süsteemi poole. Erametsaomanikud tõid välja, et isegi kui hüvitise summad suurenevad, ei kata see tegelikku ühiskondlikku koormust ja kohustust looduskaitseliste väärtuste säilitamisel. Tegelikud arvutused (Võrumaa näitel) näitasid aga seda, et kui sihtkaitsevööndis kompensatsioonisummad suurenevad, siis piiranguvööndis võivad nad isegi väheneda. 

Teadaolevalt ei ole üheski teises Euroopa riigis veel nii täpset hüvitiste süsteemi välja töötatud. 

Loomulikult on enne uue metoodika kasutuselevõttu veel pikk tee minna, aga meie projektipartnerid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Erametsaliit on kogu arendustöö ja metoodika selle aasta maiks valmis Kliimaministeeriumile edaspidisteks otsustusprotsessideks üle andma.