26. juuli 2024

Kaidi Tingas

Eile tutvustasime Sadala Agro maadel rohumaaribade rajamist

Kesk-Eesti suurimaid põllumajandusettevõtjaid Ahti Kalde (Sadala Agro) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös „Loodusrikas Eesti“ projektiga rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Eelmisel aastal alanud katses rajas ta 58 ha põllule 12-meetri laiused rohumaaribad, kuhu on külvatud kodumaiste hein- ja õistaimede seemnesegu ja mis ühtekokku moodustavad põllust ca kaheksa hektarit.

Rohumaaribad liigendavad põldu ja suurendavad maastiku mitmekesisust, vähendavad mullaerosiooni, meelitavad ligi põllulinde ja tolmeldajaid ning on põllukahjurite looduslikele vaenlaste (sirelased, jooksiklased, ämblikud, kiletiivalised) elupaigaks. 

Sadala Agro maadel oleme katsetatud esialgu liigirikka ja liigivaese seguga ja nüüd hindavad Tartu ülikooli ja maaülikooli teadlased, milline segu ja millised niitmisvõtted taimestiku arengut ja tolmeldajaid ja kahjurputukate looduslikke vaenlasi paremini toetab. Samuti uuritakse, kuidas muutuvad riba arenedes mulla omadused, kas hakkab suurenema selle süsinikusisaldus ning millised muutused toimuvad mullaelustikus, näiteks bakterite ja seente vahekorras. 

Ehkki Sadalas on üldiselt kõrge viljakusega leostunud mullad, osutas Maaelu teadmuskeskuse mullamissiooni koordinaator Kerttu Tammik sellele, et rohtmaataimestiku juured on sügavamal kui meeter – seega parandab rohumaa oluliselt mullaomadusi, toob toitelemente alumistest kihtidest ülespoole ja annab mullale juurde struktuursust.

Edaspidi on plaanis rohumaaribadele rajamisel katsetada ka kasurputukaid ligimeelitava seguga.

Kui eelmise aasta ribadesse kasvas omajagu umbrohtu (mis on esimese aasta puhul tavapärane), siis selle aasta lilleribad on õiterohked, eriti on võtnud võimust sigur, mis omakorda meeldib väga sirelastele ja kimalastele. Ahti Kalde sõnul on rohumaaribad juba end igati õigustanud, sest põllukahjureid on vähem ja seetõttu vajadus taimekaitsevahendite kasutamiseks väiksem. Senistele ökoaladele on tal plaanis lisa tekitada.

Juba varem on Ahti põllumaa serva rajanud kiviaia ning selle äärde istutanud puid. Ka kiviaed koos seda ümbritseva kooslusega aitab reguleerida mikrokliimat, takistada erosiooni ning pakub elupaika tolmeldajatele ja kahjurputukate looduslikele vaenlastele.

Õppepäev leidis aset koostöös Maaelu teadmuskeskusega, kes katsetab Ahti Kalde maadel ka erinevate haljasväetiskultuure ning korraldas neid tutvustava demopäeva.

Teiste meie loodushoidliku põllumajanduse katsetes osalevate põllumajandustootjatega saab tutvuda siin.