21. Mai 2024

Kaidi Tingas

Pärandniitude väärtuste hindamine võib osutuda huvitavaks suvetööks ja taskuraha teenimise võimaluseks

Nagu eelmisel, saab ka sel aastal taotleda põhitoetuste kõrval oma maade väärtuse hindamise lisategevust, mille käigus pärandniidu hooldaja oma hoolduspraktikas muudatusi tegema ei pea, küll aga peab täitma oma ala kohta hindamisankeedi, mis õpetab nägema hooldatava ala loodusväärtuseid. Looduskaitseliste väärtuste hindamise ankeedi täitmise toetus on 10 eurot hektari kohta. Selleaastaseid ankeete on lihtsustatud!

Küsisime Eve Krupilt, eelmise aasta ühelt tublimalt väärtuste hindajalt, kuidas tegevus sujus! Selgus, et enamiku ankeete täitis hoopis Eve gümnasistist tütar Eva Maria. Las nad räägivad ise!

Kust te saite infot väärtuspõhise toetuse taotlemise kohta?

Eve: Infot väärtuspõhise toetuse kohta sain kevadisel infopäeval, kus käsitleti pärandniidu uue perioodi toetusi. Edasi uurisin, kas ankeetide täitmise ja taimede seiramise koolitusest saaks võtta osa minu 18-aastane tütar, kes väärtuspõhise hindamisega tegelema hakkabki. Et saaksime hiljem kõigest sarnaselt aru, osalesime kogu perega Saaremaal Loode tammikus korraldatud koolitusel. Koolitus oli huvitav ja andis kindlust ankeetide täitmiseks, aga palju küsimusi tekkis siis, kui hakkasime oma alal ringi vaatama selle pilguga, et kuidas siis ankeedile vastata. Esimestel päevadel läksin mina koos tütrega niidule, siis läks Eva Maria koos isaga järgmistele niitudele ning edaspidi hakkas Eva Maria niitude hindamisega ise tegelema. Ta kogus omad andmed kokku, süstematiseeris ja hindas neid ning enne esitamist vaatasime tulemused kolmekesi koos üle.


Kas ankeete oli keeruline/tüütu/ajamahukas täita ja mida saaks ankeetide osas paremini teha? Kas praegune detailsusaste on vajalik või võiks ankeete lihtsustada ilma, et sealt saadav info väheneks

Eva Maria: Ankeedite täitmine oli üpris ajamahukas, kohati ka keeruline. Mõnda küsimust oli raske mõista ja seega sellele ka vastata. Mõned küsimused kordusid. 

Peamurdmist nõudis ka see, kui ühel alal oli mitu erinevat kooslust - tekkis küsimus, et millise koosluse ankeeti ma nüüd täidan. Keeruline oli saada aru koosluste üleminekutest ja piiridest. Ema arvas, et peaks tegema protsendireegli järgi ja kasutada selle koosluse tüübi ankeeti, mis on enamuses, aga üks kooslus oli veel omakorda kolmeks niidutüübiks jagunenud. Lõpuks arutasime seda Keskkonnaameti spetsialistiga. Edaspidi oleks hea, kui on teada, mis ankeedi täidan siis, kui samal alal on näiteks nii rannaniit kui ka kuiv niit, sest küsimused on erinevad ja sellest sõltub ka, kui palju ala punkte saab.

(Vahemärkuse korras – selleaastaseid ankeete on lihtsustatud ja nii Eva Maria kui ka teiste tähelepanekuid arvesse võetud!)
 

Kas Sa said midagi oma perekonna majandavate niitude kohta teada midagi sellist, mida enne ei teadnud ja kui tihti Sa tähelepanekuid tegid?

Eva Maria: Tausta uurimine oli keeruline, sest teadmised hinnatavate alade kohta on tekkinud alates hetkest, kui me neid majandama hakkasime. Seal, kus meie pere on majandanud alla viie aasta, me alade ajaloolist nime, tausta ega eelnevat hoolduspraktikat ei tea. Alad nimetasin vastavalt sellele, kuidas minu vanemad neid kutsuvad. Otsisin infot varasematest aegadest ka internetist ja kaartidelt.

Mida õppisid niidukooslusi hinnates?

Eva Marie: Meie esimene koolitus oli alles juuni lõpul ja sellepärast sai aladel käidud enamasti kaks korda, mõnel üksikul kolm korda. Taimed hakkavad õitsema aga juba mais-juunis, seepärast oleks vaja kindlasti käia niidul kolm korda, sest taimede elurütmi arvestades on erinevatel kuudel pilt kardinaalselt erinev. Õige oleks esimene käik teha juba mais, mil veel õitsevad kevadlilled. Ka hindamine on lihtsam, kui taimed õitsevad. Pärast õitsemist on taimi hoopis raskem tuvastada.

Õppisin tundma taimi ja märkasin maastikuelemente, millele tavaliselt tähelepanu ei pööra. Suurel alal oli ka keeruline ja väsitav, sest infot oli palju, maastik vaheldus ja pidi mõtlema ja analüüsima, kuidas seda kõike hinnata.

Keeruline oli teha esimesi niite, sest polnud võrdlusmomenti. Hiljem tekkis juba arusaam, milline kooslus on paremas seisus ja kus leiab rohkem liike. Tegin ka palju fotosid ja pärast fotode abil püüdsin taime või lindu tuvastada


Kas vajaksid ka edaspidi niitude väärtuste hindamise koolitusi?

Eva Maria: Lähen 5. juunil Lõuna-Eesti koolitusele, et saada lisateadmisi ja nüüd ka juba esitada küsimusi, mis mul eelmisel aastal tekkisid. Samuti on minu jaoks huvitav näha Lõuna-Eesti teistsugused koosluseid. See avardab silmaringi. Kui koolitus tuleb suve lõpupoole Saaremaale, löön kindlasti kaasa, sest esimene ring, võib-olla ka teine on mul juba selleks ajaks tehtud ning saan kindlasti lisateadmist, et selle aasta ankeete sisukamalt täita.


Kas Sa kasutasid veebirakendusi või nt meie raamatut „Eesti pärandniitude taimed“ lillede tuvastamiseks? 

Eva Maria: Taimede määramiseks kasutasin mobiilirakendust Flora Incognita  ja teisi internetis olevaid taimede määramise rakendusi. Samuti olid mulle abiks ka paar paberkandjal taimede määramise raamatut. Tahtsin rohkem teada saada erinevate koosluste kohta silmaringi mõttes ja lootsin mingil määral leida haruldasemaid taimi, mida tihti ei näe. Linde aitas määrata isa.


Miks Sa olid valmis oma suvepuhkuse niitudel veetma, kas Sa nautis protsessi ja kas Sulle tundus, et said targemaks?

Eva Maria: Mulle meeldib idee mahepõllumajandusest ja seeläbi looduskoosluste hooldamisest. Ma tahan, et Eestis oleks ka edaspidi puhast loodust ja säiliks liigirikkus. Lapsest saati on meeldinud mul looduses uidata ja minu soovil võeti meie perre esimesed koduloomad. Algkoolis oli mul lemmikõppeaine loodusõpetus, olen käinud nooremates klassides loodusringis ning osalenud erinevatel nii kooli kui ka üle-eestilistel võistlustel ja seal tunnustusi ja auhindu saanud. Väheoluline pole ka see, et selle tegevuse eest, mis mulle meeldib, vanemad ka tasu maksid😊.

Kokkuvõttes - nautisin protsessi!

Foto: Eva Maria oma abilistega (erakogu).