3. Mai 2021
Kaidi Tingas
Taastamisse minevate veekogude omanikega on üksmeel leitud
10 välitööpäeva ja 177 471 sammu hiljem nendivad Tartu ülikooli kahepaiksete uurija Riinu Rannap ja keskkonnaameti spets Maris Sepp, et kõigil neil maaomanikel, kelle maadel asuvad väikeveekogud sobiksid - kui need oskuslikult taastada - mudakonna ja harivesiliku elupaigaks, on ka endil huvi konnapopulatsioonide taastamise vastu („et oleks nii nagu lapsepõlves“), nad mõtlevad meelsasti kaasa ning neil on hea arusaam, mida tehakse ja saavutada tahetakse.
Eduka paljunemise ning liigilise mitmekesisuse tagab eriimeliste loodusesse sobituvate väikeveekogude kogumik. Tänu pikaajalisele seirele on need alad teada ning keskkonnaamet on välja selgitanud puhastamiseks sobivate alade omanikud.
Taastamisse minevate veekogude omanikega sõlmitakse hea tahte leping – maaomanikud saavad taastatud veekogu kingituseks ja neilt endilt eeldatakse, et veekogu ei reostata ega sinna asusta kalu. Ka edaspidi saab veekogu kasutada tavalisel moel – suplemiseks, kastmisvee ammutamiseks jne.
Projekti „Loodusrikas Eesti“ käigus taastatakse ühtekokku 100 mudakonnale sobivat vee-elupaika, neist suur osa Lääne-Virumaal, Kõrvemaal, Vooremaa ja Pangodi maastiku-kaitsealadel.
Sammulugeja aga puhkust ei saa – mai lõpus seiratakse valitud väikeveekogude esialgset seisundit ning tehakse kahepaiksete ja suurselgrootute inventuur. Veekogusid hakatakse puhastama sel sügisel.
