Tegevuskava fookus on looduslikel tolmeldajatel, kuid kaudselt on teemaga seotud ka paljud meemesilase seisukorra ja probleemidega seotud võtted. Looduslikeks tolmeldajaiks võivad olla kõik putukad, kes õitel käivad, Eestis põhiliselt looduslikud mesilased, päeva- ja ööliblikad, paljud mardikad, kahetiivalised (sh sirelased) jpt. Seega on meetmete ja asjaosaliste kaardistamisel põhirõhk nii põllu- kui ka metsamajanduslikul maakasutusel, loodusliku taimestikuga alade sidususel, taimekaitsevahenditel ja -võtetel kui ka pärandkooslustel jt looduskaitselistel meetmetel.

Et killustunud kompetentsi, eri poliitikaraamistike ja ametkondliku vastutusega valdkonnas tuleviku jaoks korda luua, keskenduti päeva esimeses pooles sellele, mis on Eestis praegu kasutatav oluline meede, mis hoiab looduslike tolmeldajate asurkondi (kas siis tavapraktikat leevendades või otseselt neid kaitstes) ja teises pooles puuduvate meetmete kaardistamisele.

Ülevaate olemasolevatest meetmetest ja nende toimimisest, samuti uutest võimalikest kaitsemeetmetest leiab juuresolevast dokumendist.