Ootuspäraselt valmistab Tallinna ringi valdadele kõige rohkem peavalu hispaania teetigu, aga kui rääkida taimedest, siis ikkagi pargitatar. Kuna meie Merimetsa pargitatra tõrjealal tegime ka aurumasina demoesinemise, tekkis valla keskkonnaspetsidel mõte osta sarnane masin kasvõi mitme valla peale ja leida selleks ka toetusallikaid, nt keskkonnainvesteeringute keskuse programmidest.

Loodame, et see mõttepoeg areneb edasi ja vallad võtavad võõrliikide tõrjel (ja nendega kaasnevate ohtude teavitamisel) suurema rolli.

Just sel nädalal täiendati ka Euroopa Liidu ohtlike võõrliikide nimekirja 26 uue liigiga, sh lisandus nimekirja kolm pargitatart - vooljas pargitatar (jaapani kirburohi), sahhalini pargitatar ja värd-pargitatar. Kuigi Eestis on nende kasvatamine ja müük olnud keelatud juba 2007. aastast, kehtestatakse keeld nüüd ka üle Euroopa Liidu.

Ka kanada kuldvits ja sügis-kuldvits kuuluvad Eestis invasiivsete võõrliikide nimekirja ning looduskaitseseadus ei luba neid kasvatada. Lumimari ja pihlenelas on samuti võõrliigid; nad moodustavad suuri, tihedaid ja erakordselt vastupidavaid kogumikke, kuhu mahub kasvama väga vähe teisi taimi.

Katsealadel proovime erinevaid tõrjemeetodeid, sh kuuma auruga töötlemist, geotekstiiliga katmist, lõikamist ja töötlemist herbitsiidiga ning taimede purustamist kettpurustiga.