Siiski on see kõigest osa neljakilomeetrisest hekist, mis hakkab ühendama põllu eri servades asuvat metsamassiivi, luues niimoodi liikumiskoridori lülijalgsetele ja pisiimetajatele, tuues põldudele elurikkust, linde, tolmeldajaid ja palju teisi loodushüvesid. Söödava heki disaininud Mäemõisa noorperenaise Marian Nummerti jaoks on oluline, et ka möödakäijatel oleks midagi edaspidi puu ja põõsa pealt ampsata.

Hekiriba piirneb omakorda rohumaaribaga, üksteist täiendades toovad nad põldudele rohkem elurikkust.
Kui eelmisel aastal hekki rajades katsetasime erinevate multšidega, siis seekord läks kasutusse vaid papp ja puiduhake, mis tundubki olevat umbrohu kasvamist kõige paremini takistav kombo.

Meie eelmise teisipäeva talgupäev oli aga vaid väike sissejuhatus reedestele talgutele, mida pidasime ühes Lidli kõrget töökultuuri ja loodushoidlikku mõtteviisi omava rahvaga. Sellest edaspidi!