„Üldiselt on Läänemaa rannaniidud väga hästi hooldatud ning tänu suurtele pindaladele on nad ka pesitsevate kahlajate arvukuse poolest ühed Eesti parimad rannaniidud,“ ütleb Tartu ülikooli teadlane Riinu Rannap „siin-seal tuleks mõned kraavid lompideks muuta, mõned puudetukad maha võtta, väga vähesega saab niitude kvaliteeti veelgi tõsta,“ lisab ta.

Läänemaa rannaniitude suurim probleem on aga arvukad väikekiskjad, kes maapinnal olevaid linnupesi rüüstavad ja seetõttu ka ende pesitsusedukust reguleerivad.

Et kisklusele lahendust leida, valmistab Tartu ülikooli doktorant Triin Kaasik parasjagu ette pilootprojekti, mille käigus hakatakse väikekiskjate küttimiseks senisest enam tegema koostööd jahiseltside ja kohalike jahimeestega.

Tänane kokkusaamine on osa LIFE-IP projektist „Loodusrikas Eesti“, mille käigus taastatakse 20 rannaniitu, neist enamik Läänemaal ja Hiiumaal. Pärandkoosluste omanikud ja hooldajad on ühised kokkusaamised rannaniitudel omaks võtnud ning keskkonnaametnike, teadlaste ning maahooldajate dialoog käima läinud! Pärandniitude hooldajatelt saadud sisend on ülioluline ka keskkonnaametis loodava nõustamissüsteemi käivitamiseks.

Kel kisklusteema vastu huvi, võib vaadata üht aastatagust Osooni kus Triin Kaasik Põgari-Sassi rannaniidul maas pesitsevate lindude pesitsusprobleemidele valgust heidab.