29. detsember 2021
Eva-Liisa Orula
Aasta võtab kokku Eesti Ornitoloogiaühing
2021. aasta võtab kokku Ornitoloogiaühing, kelle liikmete elu kulges kui spioonifilmis!
Selleks, et uurida põllulindude elupaigakasutust ja teha hiljem selle põhjal ettepanekuid põldude harimiseks nii, et lindude olukord enam ei halveneks, püüti kavalaid nippe kasutades kinni kolm rukkirääku ja üheksa nurmkana, kellele paigaldati GPS-saatjad.
Tänu saatjatele said ornitoloogid jälgida, kus linnud liiguvad ja kuidas erinevad põllumajandustegevused nende liikumist mõjutavad. Juhtus paraku ka seda, et mõned saatjad lakkasid andmeid saatmast ja jälgitavad linnud kadusid – kes rebase kõhtu, kel õnnetus saatjast lihtsalt vabaneda.
Ette võeti ka üks piiritagune spiooniretk: ajakirjanik Hille Hanso käis Türgis koos kohalike linnuvaatlejatega ajamas 2020. aastal saatjaga varustatud rukkirääk Tootsi jälgi. Viimane signaal saabus sel sügisel Fenerköy põldude vahelt. Vapper otsimisrühm ei leidnud sealsest padrikust ei Tootsi ega saatjat, kuid andis väärtuslikku infot paiga kohta, kust rääk viibis. Seiklustest Türgis saab lugeda teabelehest Tiirutaja nr 54.
Rukkirääkude püüdmist ja uurimist kajastas 2021. aastal ka Osoon: Rukkiräägu elu kergendaks hilisem heinategu.
Oluline on meeles pidada, et viimase 40 aastaga oleme kaotanud pooled oma põllulindudest ja EL uue ühise põllumajanduspoliitika rahastamisperioodi alguseks peab meil olema valmis komplekt põllulinnumeetmeid, mille tulemuslikkuses oleme Eestis läbi viidud uuringutele toetudes kindlad.