Külla läksime, sest olime kuulnud, et tšehhid on suure töö teinud ära maaomanikega suhtlemisel, luues selleks kaasamisjuhise ja kogudes süstemaatiliselt suhtlemise käigus saadud andmeid, mis kajastuvad ka pidevalt uuenevas kaardipildis. Ametnike ja maahooldajate vastastikuses suhtluses joonistub välja tervikpilt ja ühine infoväli: kõigile osapooltele on teada probleemsed piirkonnad, kuhu on vaja rohkem fookust suunata, samuti see, kus ja millised kokkulepped on saavutatud.

Kui Eestis võib suhelda ühe maaomanikuga või -hooldajaga mitu erinevat ametnikku (projektimeeskond, maahooldusspetsialist, PRIA inspektor), siis tšehhid tõid parima praktikana välja selle, et igal maaomanikul on üks kontakt, kes ka kohalikku elu ja olukorda tunneb.

Samuti on Tšehhis palju panustatud nõustajate koolitamisse, pakkudes neile suuremahulisi koolitusprogramme, mis hõlmavad nii suhtlemise kui ka kriiside lahendamise oskuste treenimist.  

Külalislahked tšehhid tutvustasid meile Slovakkia piirialal Valgetes Karpaatides hooldatavaid liigirikkaid mäginiitusid ja stepikooslusi ning Saksa piiri ääres Böömimaal karjatatavat tammemetsa. Kohtusime nii kohalike looduskaitsetöötajatega kui ka maaomanike ja -hooldajatega.

Valgete Karpaatide niidud on kuulsad oma liigirikkuse poolest, sealt on tuvastatud ca 1500 soontaimeliiki. Niitma peab kord aastas, hein tuleb eemaldada. Piirkonnas on katsetatud erinevaid taastamisvõtteid nagu looduslik taastumine ja kohalike liikide seemnete külv. Seiretulemuste põhjal on jõutud järeldusele, et erinevad taastamisvõtted viivad sama tulemuseni, kuid erineva kiirusega - kõige kiiremini taastuvad kooslused kohalike liikide seemneid külvates.

Taastamistööde käigus on eemaldatud ka võsa ja alustaimestik, luues niimoodi võimalusi puisniidulaadsete koosluste taastekkeks.

Oblík-Srdov-Brník piirkonnas Böömimaal juurutatakse ühevanuselises tammemetsas metsas karjatamise traditsiooni. Metsas karjatamiseks on tehtud erinevaid ettevalmistusi, sh muudetud taastamisala kategooriat, sest Tšehhi seadus keelab metsades karjatamise. Lisaks puhastati eelnevalt karjatatav tammik võsast ja teist liiki puudest. Karjatatakse ühes karjuse ja karjakoeraga lammaste ja kitsede segakarja. Et koguda loomadele allapanu, siis selliseid metsi traditsiooniliselt ka rehitseti ja neis metsades kasvatati kändudel võsundeid kütteks.

Raná-Hrádek Böömimaal on üks Tšehhi suurimaid stepialasid. Lisaks mitmele taimeliigile kaitstakse selles piirkonnas ka suslikuid ja nende elupaiku. Et 1980-90ndatel lõppes lammaste ja kitsede karjatamine, on maastik kinni kasvanud ja võsastunud. Taastamistöödega alustati 1997. a, tuues mh tagasi ka karjatamise. Sealne maastikuhooldus on kombinatsioon vabast karjatamisest karjuste ja koertega ning niitmisest nii käsitsi kui ka masinatega.

Lisaks tegime ka natuke trenni ja ronisime Böömimaal Vrch Milá nimelise vulkaanilist päritolu künka otsa, mille põhjakülg on kaetud metsaga ning mille lõunaküljel laiuvad erinevad kuiva niidu kooslused. Peale mitme kaitsealuse taime leidub seal ka haruldasi liblikaliike.

Karjatamise lõppemisel kinni kasvanud lõunapoolsed nõlvad puhastati võsast aastatel 2011-2017, karjatamine algas uuesti 2021. Praegu hooldatakse maastikku karjuse ja karjakoerte abil karjatatavate lammaste ja kitsede segakarjaga, lisaks niidetakse ja eemaldatakse võsa. Hooldustöid teeb maa kaasomanikuks olev kohalik talunik, kulud kaetakse kombineerituna ÜPPst ja riiklikust loodushoiutoetuse programmist.

Erinevalt Eestist tehakse Tšehhis taastamistöid tulenevalt killustunud maaomandist valdavalt väikestel aladel. Eestis on kindlasti põhjust uhkust tunda, et tihti saavutatakse kokkulepped taastamiseks piirkonniti ja niidualasid taastatakse kompleksidena.

Meil on hea meel, et meiega said kaasa tulla ELFi esindaja Laura Uibopuu, kes ühes Kaidi Silmaga koostas ülevaatliku memo meie käikudest (aitäh!, aitäh!) ning meie silmapaistvad pärandniitude majandajad Mario Talvist ja Viljar Ilves. 

Pildigaleriiga saab tutvuda siin.