Kahlajad on rändlinnud, kes veedavad Eestis vaid oma pesitsusaja. Siin kasvatavad nad üles pojad ja hoolitsevad seeläbi ka liigi kohaliku asurkonna püsimise eest, kuid seis ei ole kiita – nii niidurüdi, tutkas kui ka tikutaja on jõudnud Eesti punase nimestiku ohustatud liikide hulka.

Niidukahlajate käekäiku mõjutab avatud maastike vähenemise kõrval peamiselt pesarüüste ja seetõttu jälgime pesade koorumisedukust rannaniitudel juba kuuel järjestikul aastal, viimase kolme aasta uuringuid rahastab „Loodusrikas Eesti“.

Lisaks seirele rahastab projekt rannaniitudel liikuvate väikekiskjate hooajalist jahti ning niitude taastamistöid, sh avamaastikesse mitte sobivate metsatukkade raiumist. 

Kuidas kõik need tegevused omavahel seotud on?

Kuna rannaniitude linnustiku elupaigad on viimase 70 aasta jooksul killustunud, pääsevad imetajatest väikekiskjad mööda metsaservi või kadakapuhmaid liikudes hõlpsasti maas asetsevaid linnupesi rüüstama. Siiski pole saak- ja röövloomade arvukus tingitud ainult maastikumuutustest, vaid ka sellest, et väikekiskjatel pole praegu olulisi piirajaid. 

2023. aasta talv oli teine hooaeg, mil huvilised jahimehed väikekiskjaid küttisid. Samal ajal käivad ka elupaikade taastamistööd. 

Kuna pesarüüste koormus on aastati väga varieeruv ja kestab ka järgmisel aastal, saab põhjapanevama kokkuvõtte teha 2024. aastal, veelgi pikaajalisem on elupaikade taastamine ja selle mõju uurimine. Siiski saab välja tuua väikekiskjate arvukuse vähendamise pilootprojekti esialgsed tulemused. 

Talvine küttimishooaeg oli edukas

Väikekiskjate küttimist projektialadel koordineerib Eesti Jahimeeste Selts, küttimishooaeg kestis seekord 1. novembrist 31. märtsini, lisapiirangutega aladel lõppes 28. veebruaril. Küttimine on ajastatud vahetult enne pesitsusperioodi algust, hoides niiviisi kütitud loomade arvu võimalikult väikese. Kokku kütiti projektialadel sel talvel 90 rebast, 13 šaakalit ja 65 kährikut, mis on ligikaudu kaks korda rohkem kui 2022. aasta küttimishooajal.

Välitöödel lõi kaasa rahvusvaheline seltskond

Kevadiste välitööde käigus tehti eelseiret neljal alal, koguti maastike taastamise järgseid andmeid neljal alal ning jälgiti väikeskiskjate küttimise mõju 11 alal. Lisaks käidi kolmel kontrollalal. Kõigil aladel registreeriti ühekordse loenduse käigus ka pesitsevate paaride arv. Nädalaks ühinesid Tartu ülikooli välitöödega ka Briti kuningliku linnukaitseühingu ökoloogid, kes tõid positiivsena välja meie niitude hea karjatamis-koormuse, niitude mitmekesisuse ja toitumiskohtade olemasolu (niitudel olevad lombid olid pesitsushooaja keskel veel märjad). Üllatunud olid külalised rannaniitudel päise päeva ajal nähtud rebaste hulgast.

160 kahlajapesast koorus 22%

Kokku jälgiti 160 kahlajapesa saatust, millest 99 olid kõige arvukama ja lihtsamini leitava pesaga kiivitaja oma, lisaks 32 liivatülli, 16 punajalg-tildri, 9 niidurüdi ning üksikud mustsaba-vigle, tikutaja ja meriski pesad. Aladeüleses koorumisedukuses registreeriti viimase kuue aasta parim tulemus: koorus 22% pesadest.

Rajakaamera abil tuvastati, et rüüstatud pesadest sõi enim ära rebane (9 pesa), šaakal ja ronk võtsid mõlemad kaks pesa ning mäger rüüstas ühe. Kuuel juhul jäi rüüstaja selgusetuks (kuid siiski viitab öine rüüsteaeg öise eluviisiga väikekiskjale). Väikekiskjad tegutsesid edasi ka kõigil jahialadel, mis näitab, et talvine küttimine kohalikku rebase ja šaakali asurkonda ei hävita, vaid vähendab nende arvukust – mis ongi meie eesmärk.

Matsalu rahvuspargis asuvate alade (Matsalu, Haeska, Põgari-Sassi ja kontrollala Rooglaiu) andmed on jahi tulemuslikkuse osas lootustandvad: aastatel, mil jahti peeti (2022 ja 2023), on pesade päevane ellujäämus kõrgem kui enne küttimist (2021. aastal). Piirkonna kontrollalal kolme aasta jooksul olulisi muutusi toimunud ei ole.

Erilist heameelt pakkus just Teorehe 60% koorumisedukus, kus on alanud ka rannaniitude taastamine ja metsatukkade mahavõtmine.

Lisaks leiti Matsalust varem registreerimata niidurüdi pesitsusala ning juba 2010. aastal vanalinnuna rõngastatud niidurüdi, mis tähendab, et seiretiim registreeris Eestis pesitseva niidurüdi vanuserekordi: vähemalt 14 aastat.

Muhus on pärast pilootprojekti algust paranenud pesade ellujäämus hoopis kontroll-, mitte küttimisalal. Hetkel jääb ebaselgeks, kas Muhu projektiala puhul on tegemist liiga suure ja logistiliselt keerulise alaga või on saarel väikekiskjate arvukus nii kõrge, et uute isendite surve vabaks jäänud aladele on lihtsalt liiga tugev.

Hiiumaal on rüüstekoormus väga kõrge ning pesade ellujäämus madalaim. Ehkki Emmaste projektialal on pesade ellujäämus jahiaastatel kõrgem kui varem, jääb see siiski allapoole taastootmispiiri. Õunaku alal oli jahikoormus sel aastal märksa kõrgem kui varem, kuid pesade koorumisedukus sellest ei paranenud.

Positiivse erandina koorus 67% pesadest Tohvris, kus on samuti alustatud rannaniitude taastamisega.

Kõige kehvem tulemus registreeriti Hiiumaa kontrollalal, kus rebased tegid nii puhta töö, et tõenäosus, et pesa ühe ööpäeva üle elab, oli 6%. Hiiumaal näeb ka üldiselt vähenevat pesitsustihedust seal, kus veel viis aastat tagasi palju paare pesitses.

Seiretiim tänab kõiki projektis kaasalöövaid maaomanikke ja -hooldajaid, keskkonnaameti spetsialiste ning jahimehi abi eest!