Kolme päeva jooksul jagasime kogemusi ja teadmisi selle kohta, kuidas leida tasakaalu inimese ja looduse vajaduste vahel ning kuidas ühiselt toetada looduse taastamist ja elurikkuse kaitset. Õhtuti pakkusime oma külalistele killukesi Eesti kultuurist ning nad olid vaimustuses!

Kui kohtumise esimesel päeval tutvusime üksteisega ja arutlesime selle üle, kuidas kaasata kogukondi keskkonnaotsuste tegemisse ajal, mil demokraatlikud väärtused on liikumas allavett ning populism tõstmas pead, siis teise päeva pühendasime Eesti looduskaitseprojektidele ning pakkusime külalistele kolme eri marsruuti, kus hiljutiste taastamistegevustega tutvuda.

Ühes PuisniiduLIFE projektiga tutvustas meie projekt külalistele pärandniitude ja väikeveekogude taastamisi ning võimalust suurendada põllumaastike elurikkust.

Haavakannu puisniidul rääkisid maaomanik Indrek Klammer, Keskkonnaameti PuisniiduLIFE’i projektijuht Heidi Öövel ja taastamise peaspetsialist Tiit Hallikma sellest, kuidas on piirkonna puisniite ajalooliselt kasutatud, kuidas toimub kinnikasvanud puisniitude taastamine ning milline näeb välja nende tänapäevane hooldamine.

Projekti toel taastati 2025. aasta alguses 15 hektarit puisniitu. Looduse taastumise kiirendamiseks loodi alale uusi elupaiku nahkhiirtele ja lagupuidust sõltuvatele putukatele ning külvati niidutaimede seemneid. Ligi 211 hektari suurune puisniidukompleks on kasvukohaks ka haruldasele rohekas õõskeelele. Liigirikas niiduhein jõuab lihaveiste söödaks.

Järgmisena suundusime Piira tallu, kus 2025. aasta parim pärandniitude majandaja Kalmer Visnapuu teeb koostööd teadlastega, et rajada põldudele looduslikke rohumaaribasid ja suurendada maastiku mitmekesisust. Põldudele rajatud 12 meetri laiused rohumaaribad aitavad põlde liigendada, vähendada pinnase erosiooni ja toetada mulla viljakust. Samal ajal pakuvad need toitu ja elupaiku põllulindudele ja tolmeldajatele.

Tartu Ülikooli taastamisökoloogia teadur Krista Takkis tutvustas, kuidas sellised väikesed muutused põllumajandusmaastikus võivad aidata suurendada selle mitmekesisust ja elurikkust. Kalmeri põldude rohumaaribadele on külvatud kodumaiste hein- ja õistaimede seemneid, näiteks harilikku härjasilma, harilikku punet ja metsporgandit.

Päeva lõpetasime Mädapea tammikus, kus kahepaiksete teadlase Riinu Rannapi juhendamisel tutvusime taastatud väikeveekogudega. Need väikesed veesilmad on looduses väga olulised meie kahepaiksetele, kellele on väikeveekogud sigimiseks hädavajalikud elupaigad.

Konverentsi kolmandal päeval said külalised osaleda viies töötoas, meie viisime need, kes huvitatud elust Eesti põhjaranniku rannakülades, külla imelisele Ulvi Koovile Natturi külast, kes kostitas meid varajastel hommikutundidel oma imeilusas kodus imepäraste lugude, kohutavalt maitsvate toitude ja kodutehtud jookidega. Need, kes olid selle võimaluse valinud, lahkusid pisarsilmi!

Kogu me kokkusaamine õnnestus ning osalejatele oli kõige tähtsam, et nad said omavahel võrgustuda, arutada looduskaitse praktiliste väljakutsete üle, jagada edulugusid ning õppetunde ja leida uusi koostöövõimalusi.

Balti- ja Põhjamaade looduskaitselised LIFE’i projektid kohtuvad kord aastas. Tänavust kohtumist võõrustasid Eesti LIFE’i projektid, järgmise aasta võõrustaja on Taani.