Niisama ligi astujatele sai tehtud üldisemat teavitustööd. Läbi käis aga ka teada tuntud hooldajaid, kellel küsimusi või mure hooldamise pärast. Mõnedki inimesed andsid teada, et on meil varem niiduteemalisi teavitusi saanud, kuid pole jõudnud veel asjasse süveneda.

Ühel Võhandu jõe äärse niidu omanikul oli näiteks mure, et kui ta oma niidu hooldamiseks annab, hakatakse tema maal asuvaid liivakivipaljandeid külastama, niit muutub atraktiivseks kanuu- ja süstamatkajatele ning seetõttu võib ka prügistamisi ette tulla.  

Nii mõnelgi külastajal endal oli väike pärandniit, millega ei osata aga ala väiksuse tõttu midagi peale hakata. Jagasime kontaktandmeid ja lubasime alad ja seal tegutsemise võimalused peagi üle vaadata. Leidus põllumehi, kel vajalik tehnika juba olemas ja hea meelega niidaks oma piirkonnas ka pärandniite. Teisalt oli aga ka põllumehi, kes leidsid niiduhoolduse raske olevat - heinaga pole midagi teha, karjakasvatajad on oma tegevusi lõpetamas ja niitmine ise keerukas.

Seega kohtusime terve paleti maaomanike ja -hooldajatega, kellega üheskoos Eesti liigirikkaimate rohumaade eest hoolt kanda!

„Loodusrikas Eesti“ pärandniitude tiim hoiab oma radaril 6000 maaomanikku, kellele kuulub Eestis vähemalt hektar pärandniitu, peale selle tehakse koostööd meie suurepäraste niiduhooldajatega, kelle arv hakkab küündima 1000 inimeseni.