Täname kõiki 314 pärandniidu omanikku ja majandajat, kes küsitlusele vastasid! Vastanud jagunesid nelja kategooriasse.

Kõige rohkem (30%) vastajaid oli väikeste niidumajandajate hulgas, kes hoolitsevad kuni 5 ha suuruse niidu eest ja kelle jaoks on niiduhooldus pigem hobi ning põllumajandustoetuste kõrval peamiseks sissetulekuallikaks siiski palgatöö. Siinne vastajate rühm hooldab oma kodu juurde kuuluvaid niite, tihti on need saadud päranduseks ja neid soovitakse hooldada nii kaua kui jaksu on.

Mõnikord kuulub aga tulevikuplaanidesse ka niidukooslustega seotud teadustöö tegemine.

Küsisime ka, millist abi oleks niitude majandamisel vaja. Vastustest selgus, et abi oleks vaja edaspidise hooldaja leidmisel, teadmist, mida saadustega (hein) peale hakata ning abi oleks ka kulutusi katvas suuruses taastamistoetuse saamisest. 

24% küsitlusele vastajatest olid suured niidumajandajad, kel niite üle 20 ha, suurematel neist koguni 1000 ha maid ja niidumajandamine on nende põhitöö. Tihti hooldavad ja taastavad nad ka teiste inimeste niidumaid. Nende sissetulekuks on niidu- ja põllumajandussaadustelt (sh ka loomapidamine, puidu müük, turismiteenused ja loodusharidus) saadud tulu.

Nende tulevikuplaanid sõltuvad praegu koostatava ühise põllumajanduspoliitika tegevuskava sisust ja usaldusväärsusest ning tegutsemise jätkamiseks on vaja stabiilset majanduskeskkonda ja pikaajalist maakasutuse perspektiivi. „Võtke ometi kuulda peaaegu 30 aastase praktikaga kogutud hooldaja/taastaja nõu“ – ütlevad nad. 

23% vastajaist olid väiksed mitmekülgsed majandajad, kes hooldavad ja taastavad eri suuruses niite (kuni 20 ha) ja on iseenda tööandjaks. Põllumajandustoetuste kõrval tekitavad nad lisatulu loomi pidades, puitu müües, põllumajandussaaduseid turustades ning turismiteenuseid ja loodusharidust pakkudes. Nende soov on maad mõistlikult ja hoolivalt majandada, hooldatavat ala suurendada, sh kinnikasvanud alasid taastada, pärandit hoida ja säilitada, kuid seda hoides ja säilitades ka tulu teenida.

„Ainult innustusest ei piisa - oluline on ka see, et ei peaks oma tegevusele peale maksma,“ ütlevad nad. 

Millist abi oleks vaja? Hea oleks leida abi nii niidu taastamistööde organiseerimisel kui ka läbiviimisel: taastamistööde tellimisest rentniku leidmiseni. Lisaks oleks vaja abi hindamaks, millist hooldamisviisi oleks konkreetses kohas üldse võimalik või mõistlik rakendada, et vastavalt sellele siis edasine tegevuskava koostada. 

23% vastanuist oli ka väikese, hektarilise niidu omanik, kes ei taasta ega hoolda niite, käib palgatööl ega tegele niiduga, sest see ei tasu end ära - „las loodus toimetab omasoodu“. Siinses rühmas on siiski ka neid, kes sooviksid hakata oma maid taastama ja võimalusel leiaksid rentniku, kes alale oma loomad tooks. 

 
Tartu ülikooli teadlaste esmased ettepanekud