January 31, 2022
Kaidi Tingas
Valmimas on märgade metsaelupaigatüüpide tegevuskava
1.-2. veebruarini peetaval Eestimaa Looduse Fondi konverentsil "Looduskaitse ja märgalad" astub üles ka „Loodusrikka Eesti“ metsandusekspert, Tartu ülikooli teadur Raul Rosenvald, kes annab ülevaate, mida kavandatakse peagi valmivas märgade metsaelupaigatüüpide tegevuskavas märgade metsade kaitseks.
Eesti märjad metsad on ajalooliselt mõjutatud kuivendusest ja raietest ning seetõttu on väga paljud neist oluliselt kahjustunud või asendunud kõdusoometsadega. Ehkki kõige paremini säilinud märgi metsi on klassifitseeritud loodusdirektiivi metsaelupaikadeks ja need asuvad enamasti kaitsealadel, pole senised elupaikade kaardistamised olnud alati piisavalt täpsed ning vähemalt pooled metsaelupaigad on veel üldse inventeerimata.
Lisaks on praeguste kaitsealuste metsaelupaikade üldine seisund kehva, sest ka piiranguvööndi kaitserežiim ei pruugi tagada märgade metsade säilimist. Kaitsealade metsasid mõjutab kaitsealade lähistel toimuv, eriti mõjutatav on veerežiim.
Peagi laiemale konsultatsiooniringile jõudev tegevuskava analüüsibki märgade metsade halva seisundi põhjusi ja kavandab edasisi tegevusi. Kava pakub välja erinevaid kaitsekorralduslikke tegevusi, sh kaitsevööndite ümbertsoneerimist, uusi elupaikade inventuure, loodusliku veerežiimi taastamist, raie-eeskirjade kujundamist ning maastiku tasemel liikide levikut võimaldava ökovõrgustiku planeerimist.
Vastavalt uuele tegevuskavale taastab RMK „Loodusrikka Eesti“ projekti käigus 3500 ha soo-lehtmetsi. Ettekandes räägitakse ka taastamisse minevate metsade valikuprotsessist.