Mis teeb rohumaast pärandniidu?
Seda, kas rohumaa on pärandniit, saab kontrollida Maa-Ameti rakendusest. Otsi kaardilt üles huvipakkuv koht või sisesta otsingusse katastriüksuse number või nimi. Kui kaardil niidu kohta poolloodusliku koosluse info puudub, aga sa oled veendunud, et sulle kuuluval maatükil on väärtuslik pärandniit, siis anna sellest teada aadressil noustamine@keskkonnaamet.ee
Pärandniiduks võib osutuda rohumaa, mida ei ole viimasel paarikümnel aastal küntud ega kultiveeritud ning kuhu ei ole selles ajavahemikus külvatud heinaseemet. Kui rohumaa on pikka aega, st aastakümneid, säilinud looduslikuna, siis tõenäoliselt on tegemist pärandniiduga.
Taimestik säilib tänu niitmisele või karjatamisele
Lisaks looduslikule ja mitmekülgsele taimestikule on pärandniidu puhul oluline selle niitmine ja/või karjatamine, sest vaid nii säilib sealne liigirikkus. Olenevalt mullastiku tüübist, veetasemest, puistust ja teistest teguritest jaotuvad pärandniidud eri liikideks. Levinumad on loopealsed, aruniidud, lamminiidud, soostunud niidud, puisniidud, puiskarjamaad ja rannaniidud.
Millest alustada?
Kui niitu pole pikka aega majandatud, siis on tarvis alustada selle taastamisest. Ebasoovitav puittaimestik ja pilliroog tuleb eemaldada ning kulumättad madalaks hekseldada. Taastamistööd võtavad üks kuni kaks aastat. Peale taastamist saad jätkata niidu hooldamise ehk niitmise või karjatamisega.
Pärandniidu taastamiseks ja hooldamiseks võid taotleda toetusi!
Lepingu alusel saad kasutada ka RMK pärandniitu
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on riigiasutus, kelle haldusalas on kõige enam riigimaadele jäävaid pärandniite. Vähemal määral jääb pärandniite ka Maa-ameti, valdade ja teiste riigimaa valdajate maadele.
RMK annab riigimaid rendile. Maa-Ameti riigimaade registrist näed RMK maadele jäävaid poolloodusliku kooslusega alasid, mille kasutamiseks on rendileping sõlmimisel või juba sõlmitud, ning ka neid alasid, mille lepinguliseks kasutamiseks saad esitada RMK-le ettepaneku.
